JUHTKIRI ⟩ Süüria sürpriis

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Uut põgenikelainet Süüriast tuleb vältida.
• Võimuvahetus peab toimuma rahumeelselt.
• Dialoogi pidamine Süüriaga on oluline.

Bashar al-Assadi režiimi langemisega ei tohi kaasneda põgenikelainet Süüriast ja esmatähtis on säilitada kord riigis. See on kasulik Süüria inimestele, Euroopa Liidule, sh Eestile, ja Lähis-Idale.

2011. aastast möllav Süüria kodusõda on nõudnud üle poole miljoni ohvri. Miljonid inimesed põgenesid sõja eest Euroopa Liitu ja teistessegi riikidesse. 2015. aastal tabas Euroopa Liitu rändekriis, millele pandi piir alles pärast lepingut Türgiga, kes soostus tagasi võtma Euroopa Liitu tulnud põgenikud. Kuid praegugi on Türgis umbes 3,5 miljonit Süüria põgenikku.

On selge, et nii Euroopa Liidu kui ka Türgi huvides on Süüria võimuvahetuse toimumine võimalikult rahumeelselt. Kui riigis ei suudeta alustada rahulikku ülesehitustööd ega taastata kontrolli riigi territooriumi üle, võib olla enam-vähem kindel, et põgenikke tuleb juurde.

Suur küsimus on, milliseks kujuneb Assadi välja vahetanud valitsus. Ameeriklased on juba pommitanud Islamiriigi sihtmärke Süürias ja Iisrael on tunginud demilitariseeritud puhvertsooni. Assadi režiimi väljavahetanud Hayat Tahrir Al-Sham (HTS) on USA poolt kantud terroristlike režiimide nimekirja. See teeb raskeks dialoogi pidamise Süüria potentsiaalse valitsusega.

Kui Euroopa Liit ei suuda Süüriaga dialoogi pidada ja tuleb uus rändekriis, muudab see põhjalikult Euroopa Liidu liikmesriikide poliitilist maastikku, kus juba praegu saavad hääli juurde immigratsioonivastased jõud.

Ent praeguses faasis ei saa teha lõplikke järeldusi. Vaevalt et HTS soovib riiki isoleerida. Siin on teiste araabia riikide ja Euroopa Liidu võimalus. Teised araabia riigid ei ole selgelt huvitatud mingisuguse islamistliku riigi tekkimisest enda naabrusse, sest see vaid lisaks pingeid regioonis. Euroopa Liidul aga tasub pingutada, et Süürias muutuks riigiks, kus inimesed võivad alustada uut elu. See ei tähenda ilmtingimata kohe mingisugust demokraatiat, kuid kasvõi säärane araabia riik, millega on võimalik dialoogi pidada, oleks tohutu pluss võimaliku rändekriisi ärahoidmiseks. Ka Süüria inimesed on ise ära teeninud võimaluse paremaks tulevikuks.

Euroopa Liit peab Süüria ülesannet võtma tõsiselt, sest USA peatne president Donald Trump on öelnud, et ta ei taha USA sekkumist Süüriasse. Kui Euroopa Liit ei suuda Süüriaga dialoogi pidada ja tuleb uus rändekriis, muudab see põhjalikult Euroopa Liidu liikmesriikide poliitilist maastikku, kus juba praegu saavad hääli juurde immigratsioonivastased jõud. Lisamure on veel see, et tihti on need immigratsioonivastased jõud vastu ka Ukraina toetamisele. Nii et võimalikul rändekriisil oleks selge mõju ka Ukraina olukorrale.

Läänele ja uuele Süüriale oleks kasulik ka Vene sõjaväebaasidest vabanemine Süürias. Sellega saaks Süüria pöörata julgelt näo lääne poole ja ühtlasi vähendada Venemaa mõju Ida-Vahemere piirkonnas. Venemaa suutlikkus mõjutada Lähis-Ida protsesse laiemalt väheneks samuti märgatavalt. Eestile oleks aga Venemaa mõjusfääri kitsenemine ja rändekriisi kordumise ärahoidmine üksnes tervitatav stsenaarium.