FOTO: Teet Malsroos/Õhtuleht

Eesti Ringhäälingute Liit saatis eile riigikogu kultuurikomisjonile kirja, milles taunitakse ETV juhtkonna tegevust reklaami keelavast seadusest mööda hiilimisel. Postimees toob kirja lugejateni muutmata kujul.

«Pidevast reklaami edastamisest ERR 13.04.2012 saadetes ja meediateenustes

Lugupeetud Urmas Klaas,

pöördume käesolevaga Teie ja kultuurikomisjoni poolt taotlusega algatada komisjonis arutelu ERR aastatepikkuse ja süstemaatilise praktika üle edastada reklaami ja sponsorteavet ERR saadetes ja meediateenustes. Seda tehakse täies teadmises, et praktika on vastuolus seadusandja tahtega ja kohati sulaselges vastuolus ka Eesti Rahvusringhäälingu seaduse sisuga.

Ajakirjandus on sellele probleemile aastate jooksul korduvalt tähelepanu pööranud, aga see pole ERR tegevust muutnud – avalikult kättesaadavate ERR nõukogu koosolekute protokollidest ilmneb, et pea igal koosolekul moodustab suure osas ERR nõukogu päevakorrast erinevad taotlused reklaami edastamiseks ERRi eetris. Pea eranditeta on kõik taotlused kinnitatud ja nõukogu koosolek ise on muutunud selles küsimuses formaalsuseks.

Meie seisukoht on, et valdav osa nendest otsustest on kehtiva seadusega vastuolus ning maksumaksja rahast läbi riigieelarve finantseeritud ERR sekkub pidevalt erameediaturgu, ammutades sealt ülekannete ja omaprogrammi finantseerimiseks raha juurde. See tuleb vaba meediaturu arvelt – sellele lisandub asjaolu, et ERRi eetrisse ostetav reklaam ei konkureeri hinnas vabal turul ning on võimalik, et sellel on dumpinguga võrreldav mõju.

Eesti Rahvusringhäälingu seaduse §11 lg (2) võimaldab erandkorras ERR saadetes või meediateenustes lubada reklaami või sponsorteabe edastamist, kui see kaasneb rahvusvahelise suursündmuse ülekandeõigusega, mis omandatakse EBU vahendusel või kui see kaasneb avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuse ülekandeõigusega.

Lg (3) sätestab täiendava kitsenduse – kui eelnimetatud ülekandeõigusest ei tulene teisiti, peab sponsorteavet edastav reklaam raadioprogrammis kõlama ilma helitaustata ja televisiooniprogrammides tuleb näidata sponsori nime ilma logo või kaubamärgita.

Senine kogemus näitab, et ennekõike Eesti Televisioon näitab eelnimetatud ürituste ülekannete käigus valdavalt mitte otseselt rahvusvahelise ülekandeõigusega otseselt seotud, vaid nn «rahvuslikku» reklaami, enamasti riivates ka rahvusringhäälinguseaduse kitsendusi reklaami näitamise viisile – st sponsorteabe edastamise käigus näidatakse ka logosid ja kaubamärke.

Reklaami ja sponsorteabe näitamisel tõlgendab ERR seadust liberaalselt – ülekandeõigusega kaasneva sponsorteabe või reklaami alla loetakse ka rahvuslike alaliitude (nt Eesti Jalgpalliliit, EOK vms) «poolt näidatud toetajate reklaami». Viimases hädas peame vajalikuks taotleda kultuurikomisjoni abi selle olukorra likvideerimisel.

Muu hulgas võib olla kohane uurida, milliseid meetodeid seadusandja poolt kehtestatud piirangutest möödaminekuks kasutatakse – kas ja kuidas müüvad spordialaliidud ERRi teadmisel, vahel ka agendifirmade kaudu, ERRi eetrisse reklaami, tehes seda sponsorlepingute vms kaudu. Oluline on siinkohal, et reklaamiraha kasutatakse ka ERR ülekannete finantseerimiseks – st ERR saab reklaami ja sponsorteabe edastamisest materiaalset kasu.

ERR ei piirdu oma ülimalt liberaalses tõlgenduspraktikas ainult EBU vahendusel omandatud ülekandeõigusega – ERRi nõukogu on andnud lube sponsorreklaamide näitamiseks nii ETV1 kui ETV2 programmides ka kohalike spordiülekannete ajal. Loa andmise ajendiks saab olla ainult nimetatud kohalike spordiülekannete puhul olla vaid rahvusringhäälingu seaduse §11 lg (2) alusel «avalikkusele eeldatavalt suurt huvi pakkuva kultuuri või spordi suursündmuseks» klassifitseerimine. ERR on kasutanud seda klauslit ükskõik millise spordi- või kultuurisündmuse ülekandmiseks ning on saanud sellest tegevusest materiaalset kasu.

Tänases Eesti Päevalehes (13.04.2012) ilmunud lugu, mille kohaselt on ERRis (või sellega koostööd tegevatel produktsioonifirmadel, kelle projektipõhistes meeskondades töötavad varasematele meediakajastustele tuginedes ka ERR enda töötajad) otsib aktiivselt oma programmile sponsortoetust eraettevõtetelt (lisaks teadaolevale praktikale sponsorlusalasest koostööst ministeeriumite ja kohalike omavalitsustega), on vaid kinnitus sellele, et ERR peab sisuliselt õigeks sponsorite kasutamist kogu oma toodangu ulatuses, nende aktiivset otsimist ja neile sponsorteabe edastamiseks erinevates koostööformaatides võimaluste leidmist.

Taotleme kultuurikomisjonilt uurimist ning hinnangut ERR senisele tegevusele. Meie hinnangul ei saa sellisele praktikale olla tervemõistuslikke vabandusi – «vanad harjumused» selliste hulka ei kuulu.

Samuti juhime tähelepanu, et sellist praktikat ei harrasta ka need kultuursed Euroopa riigid, kelle ringhäälinguid ning meediat oma standarditel endale eeskujudeks oleme harjunud seadma. Vajadusel tuleks seadusandja mõtet reklaami keelustamisest ERR programmis ja meediateenustes veelgi selgemalt sõnastada.»

Eesti Ringhäälingute Liitu kuuluvad OÜ Ajaga Sammu, AS KUMA, OÜ MKS Grupp, OÜ Meediamaania, MP Meedia OÜ, OÜ Raadio Kadi, OÜ Raadio Ruut, AS Mediainvest Holding, Taevaraadio AS, AS Trio LSL, MTÜ Raadio 7, Tartu Pereraadio Ühing, MTÜ Paldiski Raadio Liit, AS Kanal 2, AS TV 3, OÜ Alo TV ja OÜ Filmimees.