JOONAS VÄLI ⟩ Süüria diktatuuri omapärane kujunemislugu

Süüria noored endise Süüria presidendi Hafez al-Assadi portreega. Süürias oli välja kujunenud täiemahuline isikukultus. Foto: Khaled Al Hariri

Konflikt Süürias on praegu terava rahvusvahelise tähelepanu all. Kuid mis selliste sündmusteni viis? TÜ riigiteaduste tudeng Joonas Väli heidab pilgu Süüria poliitilise maastiku kujunemisele 1970. aastast, kui Hafez al-Assad veretult võimu haaras.

Hafez al-Assad (praeguse kukutatud diktaatori isa – toim) sündis 1930. aastal alaviitide perre, elas vaeses piirkonnas ning saavutas koolis vägagi silmapaistvaid tulemusi. Ta liitus Ba’athi parteiga, mille üks põhilisi ideoloogilisi jooni on ühtse Araabia loomine ning kolonialismile vastandumine ning hakkas innukaks noorpoliitikuks, kes erakonna tudengirakukesi kantseldas ja organiseeris.

Kuigi ta soovis arstiks saada, ei lubanud seda perekonna kehv rahaline seis ning Assad liitus Süüria õhuväega, edenedes jõudsalt karjääriredelil, kuid pidades seda siiski eelmänguks poliitikasse sisenemiseks. Eelmise sajandi kuuekümnendatel tabas Süüriat riigipöörete ning nende katsete laine, kus ka Assad tihti oma osa mängis ning ka oma ajaga Liibanoni vanglas maksis. Kuid 1970. aastaks oli aeg õige, et ise ametlikult võim haarata. Rahvas oli üldiselt hetkelisest valitsusest nii tüdinenud, et iga muutus oleks sõõmu värske õhuna mõjunud.