Martin Ehala ⟩ Lääs on muutunud ohuks Rumeenia ja Gruusia rahvusidentiteedile

Rumeenlased on EL kõige religioossem rahvas. Et kristlus on nende rahvusidentiteedi tuumaks, siis on ka kasvav võõristus tänase Euroopa suhtes täiesti mõistetav. Foto: Bogdan Cristel

Venemaa on kindlasti Rumeenia ja Gruusia arengute üle rõõmus, aga juhtunu põhjust otsides tuleb läänel eeskätt iseennast süüdistada, kirjutab Fookuse «Inimene ja ühiskond» toimetaja Martin Ehala.​

Rumeenia presendivalimiste esimese vooru 24. novembril võitis sõltumatu kandidaat Calin Georgescu, keda meedias on iseloomustatud kui «vähetuntud venemeelset paremäärmuslast». See ei ole siiski täpne – ta oli juba 2020. ja 2021. aasta valimistel värskelt loodud rahvuskonservatiivse Rumeenia Ühtsuse Allianss (RÜA) peaministrikandidaat, kuid lahkus 2022. aastal, kuna partei pidas tema vaateid liiga sõjavastaseks. Kui arvestada, et rahvuskonservatiivsed jõud (neid keda meedias paremäärmuslasteks kutsutakse) said äsja Rumeenia parlamendivalimistel kolmandiku häältest, siis ei ole samu ideaale esindava Georgescu võit presidendivalimiste esimeses voorus sugugi nii üllatuslik.

Kui arvestada, et rahvuskonservatiivsed jõud Kui arvestada, et rahvuskonservatiivsed jõud said äsja Rumeenia parlamendivalimistel kolmandiku häältest, siis ei ole samu ideaale esindava Georgescu võit presidendivalimiste esimeses voorus sugugi nii üllatuslik.​