TIIT RIISMAA ⟩ Eesti keelt purssiv muulane on hea muulane, aga vaikiv muulane on veel parem muulane

Tiit Riismaa, matemaatikadoktor. Foto: Erakogu

Rahvusliku identiteedi, keele ja kodakondsuse vahel on vägagi keerulised seosed, mis kriisiolukordades võivad endast üsna reljeefselt märku anda, kirjutab matemaatikadoktor Tiit Riismaa.

Pärast teist ilmasõda elas Torontos oma kümme tuhat eestlast. Neist said Kanada kodanikud. Inglise keele õppisid nad ära vabatahtlikult, kuid nende identiteet püsis muutumatuna väga kaua. Aga kui Eesti ja Kanada vahel oleks puhkenud hüpoteetiline sõda, siis kelle poolel nad oleksid kaasa löönud? On teada, et pärast Pearl Harbouri pommitamist Jaapani päritolu emigrandid allutati Ameerikas erimenetlusele. Koonduslaagrid need polnud, kuid Jaapanist pärit inimeste vabadusi ja õigusi piirati.

Vaenlastega suhtlemise maailm on must-valge ja selles on eestlastel pikaajalised kogemused. Aga suhtlemine sõpradega teatavasti sisaldab ka palju vahepealseid toone. Juba Napoleon Bonaparte olla öelnud, et kui Jumal kaitseb mind sõprade eest, siis vaenlastega saan ise hakkama. Midagi sarnast näitas meile ka Põrgupõhja Jürka, kelle suu läbi vähemalt ilukirjanduslikult kõnelnud Jumal ise.