ULLA PREEDEN ⟩ Kas ja kui palju peab tasuta kõrgharidus ühiskonnale kasu tooma?

Ulla Preeden Foto: Pildipesa I EJ / Pildipesa I EJ

Tuleb välja selgitada, millist haridust, sh millist tüüpi ja mis tasemel, peaks finantseerima riik ning millise hariduse eest võiks tasuda õppija või ka tööandja, kirjutab Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rektor Ulla Preeden.

Pikki aastaid on Eestis tasuta kõrgharidust hinnatud peamiselt seetõttu, et see on tasuta. Väärtuslikuks on peetud asjaolu, et igaühel on võimalik tasuta kõrgharidust omandada ning edu mõõdikuks on seejuures nominaalajaga lõpetanute arv. Seejuures on tähelepanuta jäänud hariduse sisuline pool ehk küsimus, millist haridust riik rahastab ning millist kasu toob see investeering ühiskonnale ja majandusele. Niisamuti, kas meil tegelikkuses ikka on piisav ligipääs kõrgharidusele ning kas tänane mudel, arvestades akadeemilise ja rakenduskõrghariduse osakaalusid 80 vs. 20 protsenti, on üleüldse otstarbekas ja jätkusuutlik?

Eelarvekitsikus ja kärped on küsimuse tasulisest kõrgharidusest taas päevakorda tõstnud ning arutelu tuleb kasutada selleks, et välja selgitada, millist haridust, sh millist tüüpi ja mis tasemel, peaks finantseerima riik ning millise hariduse eest võiks tasuda õppija või ka tööandja. Seda enam, et kõrghariduse rahastus on riigi strateegilise otsuse toel lähiaastail veel kaks aastat kasvamas.