NÄDALA VASTAJA ⟩ Ave Grenberg: Peale pudru oli mulkidel UNESCO kultuuripärandi kandidaate veelgi

Pudru UNESCOsse saamise eestvedaja Ave Grenbergi sõnul innustab äsja saadud suur tunnustus kohalikke elanikke pakkuma mulgiputru mitmesugustel sündmustel. Foto: Maarius Suviste

Sel nädalal rõõmustas Mulgimaa, kui UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja valiti Mulgi puder. Üks ettevõtmise eestvedajaid Ave Grenberg unistas sellest juba 2019. aastal. Pärandi nimekirja kuuluvad lisaks juba Kihnu kultuuriruum, Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon, setu leelo ning Võrumaa suitsusauna traditsioon.

Kuidas teil praegu läheb?

Minu elus on kätte jõudnud aeg, kus saan ise otsustada, millega tahan tegeleda. Praegu olen keskendunud kogukonnatööle, mis mulle väga südamelähedane on. Üks minu eestvedamisel ellu viidud projekt on soome-ugri kultuuripealinna tiitli toomine Abja-Paluojale, sellest algatusest sündis ka hõimukohvikute päeva traditsioon, mida vean siiani. Samuti on mulle väga oluline Mulgi pudru teekond Mulgimaal, mille raames on ka palju ideid. Lisaks olen Mulkide Seltsi liige ja panustan ka sealsetesse tegemistesse.

Pikk tee on ilmselt käidud, et Mulgi pudrust saaks UNESCO pärandi osa. Kuidas te selleni jõudsite?

Juba siis, kui 2019. aastal Mulgi Kultuuri Instituuti tööle asusin, unistasin, et Mulgimaa võiks ühel päeval olla Eesti toidupiirkond, et ilmuks raamat «Minu Mulgimaa» ja ehk jõuame kunagi UNESCOsse. Need unistused on nüüdseks kõik täitunud ja enamgi veel.

Kandideerimise idee kasvas välja soome-ugri kultuuripealinna projektist, veelgi süvenes huvi oma kultuuripärandi vastu ja soov seda edasi tutvustada.

Kui käisin välja mõtte UNESCOsse kandideerida, uurisin esmalt kultuuriministeeriumist, kuidas protsess välja näeb, ning korraldasin kohtumise, kuhu kaasasin ka kogukonna liikmeid. Arutasime, millise kultuurinähtusega võiksime kandideerida – kas Mulgi mustrite, rahvarõivaste või toiduga. Samas oli teada, et toit on rahvusvaheliselt tugeva konkurentsiga.