JUHTKIRI ⟩ Hea uudis laenajatele

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Euribor on languses.
• Majanduses on põhjust mõõdukaks optimismiks.
• Eesti majanduse strukturaalseid probleeme euribor ei lahenda.

Üleüldise negatiivse fooni juures on meil põhjust rääkida positiivsest protsessist. Euribor on langenud ja langeb veelgi – praeguseks juba alla kolme protsendi ning eksperdid ennustavad tema langemist järgmise aasta keskpaigaks 2,5 protsendini. Postimehe majanduskülgede graafik näitab, kui suurt kokkuhoidu laenuvõtjale on senine euribori langus tähendanud.

Lihtsalt öeldes on euribor määr, millega pangad on valmis üksteisele eurodes raha laenama. Selle kujunemist mõjutab majanduse olukord, inflatsioon, nõudmine ja pakkumine. Kui euribor langeb ja laenamine läheb soodsamaks, siis majandus kahtlemata elavneb. Tehakse rohkem kinnisvaratehinguid, ettevõtted saavad soodsamalt raha ning neile, kes juba laenu võtnud, jääb selle tagasimaksetest rohkem raha kätte. Need on positiivsed ja Eesti majandust ergutavad tegurid.

Meenutame veidi ajalugu. Novembris 2000 käis euribor viie protsendi juures, seejärel langes peaaegu kahe protsendini, kuid rahvusvahelise majanduskriisi vallandudes 2007. aastal tõusis kiiresti taas 4,5–5 protsendini. Kuna kriisiga toimetulekuks alustati rahatrükki ning majandusse pumbati suures koguses lisaraha, siis nägime euribori kiiret langust, viie kuu jooksul 0,5 protsendini. Sealt edasi püsis euribor erakordselt madalal, enam kui seitsme aasta jooksul koguni alla nulli.

Laenuraha oli odav ning arvestades paratamatult järgnenud inflatsiooni, tegid rumalasti need, kes ei laenanud. Kuid laenata tuleb ikka investeeringuteks, mitte söögirahaks või küttepuudeks, ja lisaks tuleb olla suuteline laenu tagasi maksma ka siis, kui intress peaks tõusma. Üle-eelmise aasta suvel see juhtuski ning euribor jõudis ära käia peaaegu nelja protsendi juures, enne kui käesoleva aasta kevadel uuesti langema hakkas. Langus jätkub ning laenuvõtjad võivad tulevikku vaadata mõõduka optimismiga.

Kui euribor langeb ja laenamine läheb soodsamaks, siis majandus kahtlemata elavneb. Tehakse rohkem kinnisvaratehinguid ja ettevõtted saavad soodsamalt raha.

Postimees on usaldusväärsest allikast kuulnud, et optimism ei valda üksnes laenuvõtjaid. Üks kõrge riigitegelane olla avalikul üritusel kõnelenud, et euribori langus kompenseerib majapidamistele Eestis tõusvad maksud ning seega võib olla rõõmus. Selles jutus peitub iva, sest euribori langus võib ühte majapidamist rahanumbrites tõepoolest mõjutada rohkem kui tõusev käibemaksu- või tulumaksuprotsent. Ent kõik ei võta laenu ning teiseks, kui inflatsiooni ei saada kontrolli alla ja hinnatõus kiireneb, siis võib euribor uuesti kasvama hakata.

Postimees tervitab koos laenuvõtjatega euribori langust, kuid ei saa nõustuda mõtteviisiga, et suure tõenäosusega järgnev majanduskasv lahendaks iseenesest meie riigi ees seisvad ülesanded. Pigem näeme ajutist leevendust Eesti strukturaalsetele probleemidele, millega valitsus peab viimaks otsustavalt tegelema. Need on elektritootmine ning ebaefektiivne ja liiga suur riigisektor. Ehkki suvel läheb soojaks, tuleb lagunenud ahi ükskord ära parandada.