PRIIT TAMMERAID ⟩ Baltikumi energiasüsteem peab astuma neli sammu, et pääseda halvimast

Viimase viie aastaga on energiasüsteemide rajamiseks vajalike seadmete hind tõusnud märkimisväärselt ja tarneajad mitmekordistunud. Elektrienergia kasutusvaldkonnad ja -mahud kasvavad kiiresti ning maailm liigub kindlalt elektri tarbimise suurendamise suunas. Foto: Toomas Huik / Postimees

Päike, tuul ja vesi – need me sõbrad kolmekesi! Viimastel aastatel on taastuvenergia – päike ja tuul – saanud kliimakriisi universaalse lahenduse sümboliks. Sellel narratiivil on aga varjukülg, kirjutab 20-aastase elektrienergia infrastruktuuri loomise kogemusega elektrik Priit Tammeraid.

Taastuvenergia toodang sõltub ilmastikust ja on planeerimatu, mis loob elektriturul stabiilsuse kaotuse ning muudab juhitavate energiatootmissüsteemide töö ebaefektiivseks ja kalliks. Lisaks nõuab taastuvenergia tootmissüsteemide rajamine ulatuslikku üledimensioneerimist, et vahel harva kokku saada vajalik energiakogus – ja sedagi mitte garanteeritult.

Baltikumi energiasüsteem seisab raskete valikute ees. Ilmselge on, et taastuvenergia üksi ei suuda tagada stabiilset varustust. Selle kõrvalekallete kompenseerimiseks vajalike varusüsteemide rajamine suurendab süsteemi keerukust ja kulusid. On aeg küsida – kas meie lähenemine energiajulgeolekule on tõesti jätkusuutlik?