Hannele Valkeeniemi ⟩ Ingerisoomlaste ainus «patt» oli geograafia

Viimane ingerisoomlaste evakuatsioonilaev väljumas Paldiski sadamast Soome 18. juunil 1944. Foto: Soome Kaitseväe arhiiv (SA-Kuva)

Soome Vabariigi aastapäeval on sobilik meenutada, et soomlased ei ela ainult Soomes ning soomlusel on mitmeid vorme. Neist ingerisoomlus ja ingerisoomlaste sihikindel hävitamine on osa Eesti ja Soome ajaloost, mida võiks paremini tunda mõlemal pool Soome lahte, kirjutab Soome Instituudi juhataja Hannele Valkeeniemi.

Laulev revolutsioon tõstis eestlased uuesti soomlaste teadvusse, justnagu oleks ammu kadunud sugulane jõudnud tagasi pere rüppe. Ka ingerisoomlaste pisikeseks pelutatud rahvakild sai endale hääle. Paraku oli Nõukogude Liidu lagunemine liiga suur uudis ja samaaegne majanduslangus Soomes liiga valus, et ingerisoomlased oleks kuigivõrd soomlaste teadvusse jõudnud. Eestis oli aga eestlastel piisavalt tegemist oma okupatsiooniajaloo läbitöötamise ja riigi ülesehitamisega.

Nüüd, 30 aastat hiljem, olen korduvalt imestanud, kui paljud siin Eestis on tulnud mulle rääkima, et «ka minu isa või tädi oli soomlane». Vestluskaaslast üllatab omakorda minu küsimus, aga kelleks sina ennast pead? Nad ei pea end enam ei soomlaseks ega ingerisoomlaseks, seepärast nimetan neid salasoomlasteks.