URMAS SALO ⟩ Meie võhiklikkus lubab Venemaal Ukraina rakettidega oma terrorit õigustada

USA sõjaväelased valmistuvad HIMARSi laadimiseks. Foto: U.S. Army / AP / Scanpix

Rakettide klassifitseerimisel tuleks olla täpsem, et Venemaa ei saaks pseudo-kaugmaarakette oma terrorilöökide õigustamiseks ära kasutada, kirjutab endine relvastuskontrolli ekspert Urmas Salo.

Viimastel kuudel on kirjutatud ja räägitud palju kaugmaarakettidest nii seoses sõjaga Ukrainas kui ka Eesti riigikaitse arendamisega. Lõpuks ometi sai Ukraina USA-lt loa ballistiliste rakettide ATACMS kasutamiseks ka Venemaa piirialadel asuvate sõjaliste sihtmärkide pihta. Sellele järgnes Suurbritannia ja Prantsusmaa analoogne nõusolek tiibrakettide Storm Shadow või SCALP kasutamiseks.

Kummastav on kuulda või lugeda lugusid Ukraina kaugmaa- või pikamaarakettidest, sest selliseid rakette Ukrainal praegu pole. Nii USA raketiheitjast HIMARS välja lastav 300 km tegevuskaugusega taktikaline rakett ATACMS kui ka lennuki alt startiv 250 km tegevuskaugusega tiibrakett Storm Shadow on lähimaaraketid, mis on määratud taktikaliste ülesannete täitmiseks. Ehkki rakette võib üldiselt nimetada kaugmaarelvadeks, on olemas siiski kindel klassifikatsioon laskekauguse järgi, mille iga huviline võib leida Vikipeediast.