ANDRES VÕRK ⟩ Kus laiutab must auk, mis neelab tervishoius rekordiliselt suuri rahasid?

Meditsiinilabor Viljandi haiglas. Foto: Marko Saarm

Eesti tervishoius liiguvad rekordiliselt suured rahad, aga ikka sellest ei jätku. Kuhu see raha siis kaob, kirjutab Tartu Ülikooli terviseökonomist Andres Võrk.

Eelmisel aastal olid Tervise Arengu Instituudi andmetel tervishoius kulud 2,85 miljardit eurot ehk ligi 2100 eurot ühe inimese kohta. Sellel aastal jõuame 3,2 miljardi euroni. Suhtena majandusse ületavad tervisekulud sel aastal 8 protsenti sisemajanduse koguproduktist, olles ajaloo kõrgeimal tasemel. Samas isegi selle rekordilise näitajaga jääme allapoole Euroopa riikide keskmist taset.

Kolmveerandi tervishoiust rahastame solidaarselt läbi maksude, peamiselt läbi tervisekassa. Inimeste vahetu omaosalus tervishoius moodustab üle viiendiku (22 protsenti 2023. aastal). Inimeste enda raha kulub suures osas hambaravile, retsepti- ja käsimüügiravimitele, õendusabile ning oma raha eest makstud arstivisiitidele. Paar protsenti tervishoiu raha tuleb ka vabatahtlikust ravikindlustusest, mittetulundusühingutelt ja ettevõtetelt. Ehkki vabatahtliku ravikindlustuse kasutajate arv on kasvanud, on tervikpildis selle roll veel tühine.