JUHTKIRI ⟩ Vereohvreid tuleb vältida

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Euroopa Liit ei saa Gruusia kriisi ignoreerida.
• Eeskätt peab EL olema sel teemal ühtne.
• Grusiinid peavad oma poliitilised küsimused lahendama.

Gruusia kriisis on esmatähtis vältida vereohvreid ja mitte karistada Gruusia rahvast.

Nädalavahetusel puhkesid Gruusias suured protestid, sest valitsus teatas Euroopa Liiduga peetavate ühinemiskõneluste peatamisest 2028. aastani. Vägisi tuleb meelde paralleel Ukrainaga, kus toonane president Viktor Janukovõts üritas keerata Ukraina kõrvale euroteest, jättes allkirjastamata assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga 2013. aastal. Nagu praegu Thbilisis, puhkesid toona suured protestid Kiievis.

Ent Kiievis tõid Maidani protestid endaga kaasa ka vereohvrid. Seda stsenaariumi pole vaja korrata. Kui juba korra on veri voolanud, on konflikti osapooli väga raske ühe laua taha saada.

Värskelt ametisse astunud ELi kõrgel välisesindajal Kaja Kallasel pole aega oma töösse sisse elada. Kallas sõitis kohe Kiievisse, kuid Gruusia olukord vajab samamoodi lahendamist. Gruusiat võibki pidada esimeseks tõsiseks testiks Kallasele.

Kuid mida Euroopa Liit saab teha? Gruusia kriisi ignoreerida oleks selge rumalus, sest praegune kriis puhkes just Euroopa Liidu nimel. Ja nähtavasti ka riigis põhiseadust rikkudes ja Gruusia rahva enamuse tahet eirates. Samuti pole hea Gruusiat ähvardada näiteks viisavabaduse kaotamise ja teiste sanktsioonidega – see käik tõukaks valdavalt euromeelsed grusiinid majanduslikku õitsengut lubavast Euroopa Liidust eemale.

Eeskätt peab EL esinema ühtsena, liikmesriikide eraldi soolod Gruusia osas ei aita kuidagi kaasa Euroopa Liidu ühise ja välispoliitika rakendamisele.

Eeskätt peab EL esinema ühtsena, liikmesriikide eraldi soolod Gruusia osas ei aita kuidagi kaasa Euroopa Liidu ühise ja välispoliitika rakendamisele. Muidugi on Eesti ja mitmed teisedki liikmesriigid investeerinud Gruusiasse palju ja seega on neil seal ka oma huvid, kuid need peab üle trumpama vajadus kõneleda ühel häälel. Grusiinid ei soovi ju liituda Eesti või Poolaga, vaid terve Euroopa Liiduga.

Jääb üle küsida sedagi, miks otsustas Gruusia valitsus avalikult teatada ühinemiskõneluste peatamisest. Opositsiooni ja presidendi poolt kahtluse alla seatud valimisvõidu saanud Gruusia Unistus oli üle elanud esialgsed protestid ja Gruusia elu näis liikuvat tavalisse rööpasse. Grusiinid peavad oma poliitilised küsimused lahendama ennekõike isekeskis, kuid rahumeelselt.

Muidugi tuleb Gruusia kriis ja potentsiaalne – Postimees loodab, et see nii ei lähe – Euroopa Liidu kuri nägu kasuks Moskvale. Ent Moskvalgi ei pruugi olla piisavalt jõudu, et korrata Ukraina 2014. aasta stsenaariumi, mil okupeeriti ja annekteeriti Krimm. Sest Venemaa ressursid on kulutatud Ukraina peale, seda näitavad ka sündmused Süürias, kust Vene vägesid on välja viidud ja kus mässulised on Süüria valitsusvägedelt alasid tagasi vallutanud.

Postimees kutsub Euroopa Liitu Gruusias üles mõõdukusele. Tegemist on keerulise ülesandega – ühelt poolt mitte sekkuda Gruusia sisepoliitikasse, kuid teisalt näidata, et tee Euroopa Liitu on endiselt lahti. ELi kõrgetasemelise ja erapooletu missiooni saatmine Thbilisisse oleks esimene samm selle ülesande lahendamisel.