Hubert Kahn ⟩ Teadus tunnistab usku loojasse – Jumalasse

Jeesus Kristus Läti kunstniku Kārlis Baltgailise (1893–1979) nägemuses. Foto: repro/Juhan Javoiš

Teadlastel on õnnestunud kindlaks teha, et nüüdisaja inimese kujunemine toimus tänu inimese eelastel ootamatult vallandunud aju ennakkasvule. See võis alguse saada 20 000 või enamgi aastaid tagasi ja selle tulemusena on inimese aju maht nüüd 1300 -1400 kuupsentimeetrit.

Samal ajal on loomariigi kõige arenenumal loomal šimpansil see keskmiselt 400 kuupsentimeetrit. Kui aju- ja kehamassi vahelise suhte entsefalisatsioonikordaja on inimesel 1,0, siis šimpansil on see 0,3. Lisaks sellele on tänapäeva inimesel hästi arenenud eessagar, aju pind kurruline ja aju pealispinda katva närvirakkuderikka hallolluse kihi pindala (1470 – 1670 kuupsentimeetrit) on inimahvide omast oluliselt suurem. Hallolluse all asuvas nn valgeaines leiab aset miljardite närvirakkude kiudude -harude põimumine, kus sünapsitesüsteemi vahendusel toimub närviimpulsside edastamine. Tänu ajustruktuuride koostööle toimub siin välis- ja sisekeskkonnast saabuva informatsiooni tajumine, teadmiste ja kogemuste sisestamine mällu, mõtlemine, otsuste langetamine ja muudki.

Niisiis – oleme inimmõistuse arengu tunnistajad, mis on võimaldanud inimkonnal järjest enam tundma õppida maailma, loodust, inimesi ja aidanud mõista- tunnetada loodu mõtet. Sellest idanes aastatuhandeteks kaks peaaegu paralleelselt arenenud tõe otsingu valdkonda – teadus ja usk-religioon.