TARMO PIKNER ⟩ 1. detsembri püssipaugud kajavad tänini Kremli kelladena

Tarmo Pikner Foto: Erik Prozes

Targad inimesed on öelnud, et kõik muutub, kõik areneb. Ometi esineb inimeste maailmas ka muutumatuid nähtusi. Üheks neist on Kremli kellade kaja, olgu seal kellameheks Ivan Julm, Lenin, Stalin või Putin. Kui võtta kuuldavale Kremli kella kõla 1. detsembril 1924, siis kajab see samamoodi täna, sada aastat hiljem. Ja see ei ole meeliülendav kõla, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner.

Kõigepealt meenutus mässu kavandajate poolelt, kui Komintern reageeris saja aasta tagustele sündmustele Tallinnas, ilmutades 11.01. Peterburi ajalehtedes: «Töölised võitlesid kui lõvid. Pea paljaste kätega haarasid nad oma kätte terve rea tähtsamaid riigiasutusi. Ainult enda hooleks jäetud, ilma mingi abita mujalt, tormasid nad tööliste verest joobunud kodanliku reaktsiooni vastu.»

Edasi mõned väljavõtted Läänes ilmunud ajakirjandusest, sest neid on väga huvitav võrrelda tänapäevaste meediasõnumitega meie geopoliitilises ruumis. Pole vaja isegi kõrvu manada Jaan Anvelti revolvrilajatusi, mis tabasid Balti jaama lähistel surmavalt Eesti ohvitseri, kuid tuleb tõdeda, et 1. detsember pole sugugi lõppenud. Tänased agressori idatuuled lõõtsuvad üha räigemalt, mistõttu meie ülesanne on viia oma kogemus Lääne liitlastele. Ometi mõistis Lääs olukorda sada aastat tagasi meiega sarnaselt, nagu allpool nähtub. Me peame seda Läänele meelde tuletama.