Möödunud nädalal Eestis suuresti Soome eeskujust tingituna taasalanud jalaväevastaste maamiinide debatt on varem (viimati väideldi sel teemal avalikult 2022. aastal) jätnud mulje, nagu oleks tegemist Eesti kaitset otsustavalt tugevdava relvaga. Sõjaajalugu seda otseselt ei kinnita, samas pole välistatud, et mingites taktikalistes olukordades võivad kaasaegsemad jalaväemiinid ka Eestis vajalikuks osutuda, kirjutab toimetaja Meelis Oidsalu.

Seoses Ameerika hiljutise otsusega Ukrainale jalaväemiine annetada sai Eestis taas kuumaks teemaks jalaväevastaseid maamiine keelustav Ottawa konventsioon ja selle liikmesuse säilitamine muutunud julgeolekuolukorras. Konventsioon võeti vastu 1997. aastal ja sellega liitus nullindate alguses ka kolm Balti riiki – märksa varem Soomest, kes liitus alles 2012. aastal. 164 liikmesriiki on seni kokkuleppe vaimus hävitanud kokku 55 miljonit jalaväemiini.

Igal aastal koostatava «Maamiinide raporti» järgi põhjustas maamiinide ja improviseeritud lõhkekehade kasutamine 2023. aastal vähemalt 5757 ohvrit.

Kommentaarid (2)
Copy