KAI REALO ⟩ Liiga vara on kliimaga majandust kasvatama minna

Kai Realo Foto: Mihkel Maripuu

• Ettevõtjate vaatenurgast on seadusesse kirjutatu liiga teoreetiline – pole reaalset kindlustunnet.
• Miks peaksid südametunnistusega ettevõtjad endale ebavõrdse konkurentsisituatsiooni looma?
• Kõige suurem puudujääk ongi olnud seaduse mõjude hindamata jätmine.

On ennatlik öelda, et tegemist on kliimakindla majanduse seadusega, kui seadusest ei loe välja seda, mis majanduskasvu toetab, rääkis Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu juht Kai Realo neljapäeval parlamendi ees peetud kõnes.

Tööandjad sõnastasid juba peaaegu kaks aastat tagasi, et kliimaseadus peaks kestlikule majandusele üle minemisel andma ettevõtjaile õiguskindluse ja -selguse. Seaduseelnõu viimane versioon paraku neid kriitilisi eeldusi ei täitnud ja sai seetõttu ettevõtetelt ning ettevõtlusliitudelt laialdaselt kriitilise tagasiside. Mitmete sektorite esindajad seda nii nagu tööandjate keskliit seetõttu ei kooskõlastanud.

See ei tähenda, et ettevõtjad ei pooldaks ega tahaks kestlikult toimetada või lastele puhast Eestit pärandada. Vastupidi. Siiski on tõsiasi, et endiselt tegutseb ettevõtteid vanadel alustel – kliimateemadele, ka keskkonnapuhtuse ja keskkonnahoiu teemadele, ei pöörata väga palju tähelepanu, inimestele ei maksta õiglast tasu.

See on ressursside kurnamise taktika ja kui seda saab piiramatult jätkata, siis tekib küsimus, miks peaksid südametunnistusega ettevõtjad igaks juhuks varakult nii-öelda teistesse tehnoloogiatesse investeerima ja looma endale ebavõrdse konkurentsisituatsiooni, sest nende pakutu kallineb. Kuna sellised investeeringud tehakse aastakümneteks, siis nende tegemine eeldab teadmist, mis meid ees ootab. Neid investeeringuid tegemata aga soovitud muutuseid ja kliimaeesmärke ellu viia pole võimalik.

Hurraa-optimismiga loosunglikke või üle jõu käivaid ebarealistlikke ootusi seades paneme Eesti ettevõtjaid oma konkurentidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ja see kahjustab siinset majandust, ettevõtluse konkurentsivõimet ja seeläbi riigi hakkamasaamist tervikuna.

Nii oligi ettevõtjate vaatenurgast seadusesse kirjutatu liiga teoreetiline. Praktiline rakendatavus polnud läbi mõeldud sellisel kujul, et see annaks kindluse – kõik, mida eesmärkide seadmisel on silmas peetud, on teoorias ja praktikas rakendatav. Jäi selgusetuks, mis reaalselt ettevõtlust ees ootab, kui selline kliimaseadus koos nende eesmärkidega vastu võetakse.

Siinsed ettevõtted ei tegutse vaakumis ja seetõttu tuleks siin eesmärke seada Euroopa Liiduga sarnastel alustel ja tempos. Hurraa-optimismiga loosunglikke või üle jõu käivaid ebarealistlikke ootusi seades paneme Eesti ettevõtjaid oma konkurentidega võrreldes ebavõrdsesse olukorda ja see kahjustab siinset majandust, ettevõtluse konkurentsivõimet ja seeläbi riigi hakkamasaamist tervikuna.

Kõige suurem puudujääk ongi olnud seaduse mõjude hindamata jätmine, mistõttu pole võimalik aru saada, mis on planeeritud meetmete või eesmärkide täitmiseks vajalike tegevuste sotsiaalmajanduslik mõju erinevatele majandussektoritele, ühiskonnale ja riigieelarvele. Kui me ei saa aru nende järgmiste etappide tagajärgedest, siis võib olla ühel hetkel käes olukord, kus me ei suuda adekvaatselt reageerida. Vastuseta on ka küsimused, mis tegevused üldse toetavad majanduskasvu, millised tööstused ja millised tegevused üldse pikemas perioodis Eestis jätkuda saavad.

Need küsimused ja tagasiside said seaduse loojatele esitatud ning eelnõu uut versiooni peaks üldsus nägema lähinädalail. Siis selgub ka, kas ja mida laekunud tagasisidest arvestati.

Seni on aga ennatlik öelda, et tegemist on kliimakindla majanduse seadusega, kui me tegelikult ei loe sealt välja, mis majanduskasvu toetab.

Kommentaar põhineb 21. novembril parlamendis olulise riikliku küsimusena «Kliimamuutuste mõju Eesti õigusruumile ja majandusele» arutelul peetud kõnel.