:format(webp)/nginx/o/2024/11/29/16513789t1h2836.jpg)
- Venemaa varude põhjal on neil jäänud veel vaid 2-3 viimase suure rünnaku mastaabiga rünnakut.
- Putin teatas, et on alustatud uue raketi Orešnik seeriatootmist.
- Venemaa president tajub selgelt, et heidutusvõime on vähenenud.
Ukraina meedias käisid mäletatavasti hiljuti spekulatsioonid selle üle, kui kiiresti suudaks Ukraina ise mingi algelisema tuumapommi valmistada. Tundub, et see infovoog on jõudnud Venemaa juhtideni ning sellest ollakse erakordselt häiritud, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.
Vene armee korraldas eile hommikul järjekordse ulatusliku raketirünnaku Ukraina linnadele. Rünnati Ukraina energeetikataristut, peamiselt Ukraina lääneosas.
Strateegilistelt pommitajatelt tulistati välja 57 raketti X-101, Musta mere laevastikust 28 tiibraketti Kalibr, kolm tiibraketti X-59 taktikalise lennuväe lennukilt, kolm raketti õhutõrjesüsteemist S-300 Harkivi oblasti aladele ning 97 Iraani drooni. Kõikidest tiibrakettidest (kokku lendas neid 88), hävitas Ukraina õhukaitse 79, tabamatuks jäi üheksa. Droonidest hävitati 35 õhutõrjevahenditega ning 62 maandati elektroonika abil.
Senise info põhjal tabati sihtmärke valdavalt Ukraina lääneosas. Ukraina õhutõrje on seal nõrgem ja Ukraina ekspertide väitel soosis eilne ilm samuti rünnakuid selles piirkonnas. Kuigi õhutõrje töö on pidevalt paranenud, on raketid siiski tabanud sihtmärke mitmes Ukraina oblastis ja on ulatuslikke elektrikatkestusi. Ukraina valitsus ei avalda arusaadavalt nende kahjustuste ulatust, kuid võib öelda, et seni on suudetud neid hoida väiksematena kui Vene armee 2023. aasta rünnakute ajal Ukraina elektrisüsteemide vastu.
Ukraina ekspertide arvates suudab Venemaa praeguste raketivarudega läbi viia veel 2–3 sellise mastaabiga rünnakut.
Üsnagi prognoositavalt teatas Venemaa president, et on alustatud uue raketi Orešnik seeriatootmist. Edasi avaldas Venemaa president arvamust, et kui neid rakette massiliselt kasutada, oleks see mõju poolest võrdne tuumaraketi rünnakuga. Sihikule lubati võtta valitsusinstitutsioonid Kiievis. Tegemist on juba veidi hoolikamalt koostatud sõnumiga. Kuigi avalduses justkui jäetakse kõrvale võimalus kasutada rakettidel tuumalõhkepead, on seda esitatud kontekstis, mis toidab inimeste alateadvust Venemaa tuumarelvaga ähvardustega.
Venemaa president oli valinud oma esinemiseks Kollektiivse Julgeoleku Lepingu Organisatsiooni (SRÜ riikide formaat) riigipeade kohtumise Kasahstanis Astanas. Selline formaat kindlasti võimendas tema sõnumit regioonis ning tema esinemises võib näha teatavat manitsevat tooni SRÜ riikidele. Kuna Venemaa ei toetanud Armeeniat sõjalises konfliktis Aserbaidžaaniga, oli SRÜ sõjalise koostöö kuvand laiali lagunenud. Valgevene sõjaline inkorporeerimine ei suuda seda erosiooni kompenseerida.
Venemaa president üritas seega Astanas kohtumisel olla eriti jõuline ja agressiivne. Ähvardus rünnata valitsusinstitutsioone Kiievis uue raketiga aga ei üllata tema SRÜ kolleege kuigivõrd. Venemaa on sõja algusest peale pidevalt üritanud korraldada raketirünnakuid Kiievile. Taoliste rünnakute õnnestumine on Venemaa juhtide arvates oluline selleks, et näidata oma sõjalist üleolekut ning murda seeläbi esmajärjekorras Ukraina toetajate tahe Ukrainale sõjalist abi anda.
Omaette tähelepanu väärib Venemaa presidendi ähvardus võtta kasutusele kõik vahendid Ukraina ründamiseks, juhul kui Ukraina saab enda kasutusse tuumarelva. Venemaa president rõhutas just seda, et see relv võidakse anda Ukrainale üle. Ukraina meedias mäletatavasti algasid hiljuti spekulatsioonid selle üle, kui kiiresti suudaks Ukraina ise mingi algelisema tuumapommi valmistada. Kuid Ukraina ametnikud on eitanud taolist kavatsust.
Venemaa presidendi avaldus näitab, et see infovoog on jõudnud Venemaa juhtideni. Seda võimalust võetakse tõsiselt ning sellest ollakse erakordselt häiritud. Teisisõnu on infooperatsioon mõju avaldama hakanud. Venemaa president tahab ühtpidi jätta muljet, et Ukraina ise ei suudaks tuumarelva luua ja selle annab kindlasti keegi teine. See on Venemaa presidendile oma autoriteedi hoidmisel erakordselt oluline. Seepärast rõhutab ta, et Ukraina ei suuda iseseisvalt luua tuumapommi, vaid võib valmistada midagi räpase pommi taolist.
Ilmselt jätkuvad jutustused uuest imerelvast ka edaspidi. Venemaa president on strateegilistest arengutest tõsiselt häiritud ning tajub selgelt, et Venemaa heidutusvõime on vähenenud. Tema uute imerelvade propageerimine viitab ajalooliselt enamasti suurtele siseprobleemidele.
Ukraina droonid ründasid täna öösel Rostovi oblastis Kamensk-Šahtinski linna lähedal naftatoodete hoidlat. Kuigi Vene võimuesindajad teatasid droonide hävitamisest, oli rünnaku tulemuseks suurem tulekahju.
Üksikuid teateid rünnakute kohta oli ka mujalt Venemaalt ja okupeeritud Krimmist.
Vene armee jätkas Iraani droonide rünnakutega. Kiievi piirkonnas on hävitatud drooni rusudest saanud kannatada elumajad.
Vene armee rünnakute arv rinnetel on endiselt väga kõrge.
Taktikalise lennuväe aktiivsus püsis ka eile tavapärasest oluliselt madalamal.
- Kurski suunal ei ole Vene armee ägedad rünnakud tulemusi andnud ning püsivat edu saavutanud.
- Vene armee rünnakud aktiviseerusid eile Harkivi suunal, kuid tulemused puuduvad.
- Kupjanski ja Lõmani suunal on Vene armee rünnakute aktiivsus väga kõrge. Ühes punktis on Ukraina vägedel kaitses raskusi, muus osas ei ole rünnakud edu toonud. Siverski suunal on Vene üksused endiselt passiivsed.
- Bahmuti piirkonnas ja Toretski linnas lõuna pool, käivad positsioonilahingud ning olukord ei ole muutunud.
- Pokrovski suunal üritab Vene väejuhatus kasvatada survet Ukraina kaitseliinidele. Oluliselt edasi pääseda ründajad eile ei suutnud. Donetskist edela suunas on suudetud pealetungitempot hoida ning mõnes punktis on Vene armeel õnnestunud positsioone väheke parandada. Vene armee rünnakud on väga ägedad ning enamik kaotusi saadakse Lõuna-Donbassis ning Kurski suunal.
- Lõunarindel olid Vene üksused passiivsed.