AEGRUUM ⟩ Palmse mõisahärra uutmoodi talumajad

Carl Magnus von der Pahlen tegi uutmoodi talumajade rajamisega algust juba 1844. aastal. Samal aastal on ehitatud ka Allika talu elumaja, millele on hiljem lisatud sobilikus stiilis eeskoda ehk veranda. Foto: Heiki Pärdi

Rääkides taluarhitektuurist vaadatakse enamasti mööda tõsiasjast, et enne päriseksostmist kuulusid talud koos kõigi oma hoonetega mõisatele, kirjutab ajaloolane Heiki Pärdi.

19. sajandi teisel poolel Eestis võidukäiku teinud kapitalism mõjutas tugevasti ka maarahva elu. Muudatustest oli kõige tähtsam talude väljaostmine mõisnike käest. 1860.–1870. aastail Lõuna-Eestis haripunkti jõudnud areng sai Põhja-Eestis hoo sisse peaaegu paarkümmend aastat hiljem.

Siiski oli erandeid nagu Palmse mõis praegusel Lahemaal. Kohaliku pärimuse järgi olevat Palmse kõrgem elujärg välja paistnud nii elamuist, riietusest kui ka inimeste iseteadlikumast hoiakust. Palmses alustati ka juba õige varakult talude müümist (1866), eriti kui võrrelda suurte naabermõisate Kolga (1905) ja Sagadiga (1909).