/nginx/o/2016/09/29/5896909t1ha6ae.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/11/06/16470136t1hed6b.jpg)
- Valitsus on tekitanud olukorra, mis riskib elektri varustuskindlusega ja toob ka kõrgema hinna.
- Eesti Energia erikontrolli kõrval oleks vaja kontrollida ka valitsuse energiaalast tegevust.
- Energiamajanduse 2035 uue arengukava eelnõu on paraku ideoloogiline dokument.
Naasin NATO parlamentaarselt assambleelt ja vaatan murega, mis toimub Eesti energeetika ümber. Valitsuse rabedus ohustab Eesti energiajulgeolekut reaalajas, kirjutab riigikogu liige Urmas Reinsalu (Isamaa).
Erikontrolli tulemuste tutvustamisel ähvardas valitsus Eesti Energia juhte kriminaalasjadega. Sellele järgnes konkreetne tagajärg: Eesti Energia teatas börsile, et lõpetab Eesti elektrijaamas osas energiaplokkides elektri tootmise (kokku 700 megavatti võimsust). Tööd jätkatakse vaid 450-megavatise võimsusega.
Tuletan meelde, et põlevkivielekter andis 2022. aastal Eesti elektritarbimisest üle poole. Selline olukord riskib varustuskindlusega (mida möönis ka Elering) ning talvel prognoositavalt kallineva elektri hinna tingimustes toob kaasa ka kõrgema hinna.
Valitsus sattus ähmi ja asus võetud positsioonis keerutama.
«Reformierakondlasest kliimaministri Yoko Alenderi hinnangul Eesti Energia vanemate plokkide tööle 1500-tunnise aastapiirangu panemine nii, et neile rakenduvad leebemad keskkonnanõuded, tähendab seda, et varustuskindluse tagamiseks ei ole tarvis keskkonnanõudeid leevendada.» (ERR, 27.11.2024)
Lisaks on valitsuse ähvarduste tulemusel otseses sulgemisohus ka õlitehas Enefit 140, mis tähendab tagajärjena muu hulgas 500 kaevuri vallandamist. Sellisel valitsuse poliitikal on otsene negatiivne rahaline mõju riigi omanikutuludele ning veelgi laiem mõju meie energia varustuskindlusele, elektri hinnale ja töökohtadele.
Kontrolligem ka valitsuse tegevust ja tegevusetust
Eesti Energia erikontrolli kõrval oleks vaja teha ka valitsuse liikmete energiaalase tegevuse või tegevusetuse erikontroll ja sellest sündivate rahaliste kahjude hindamine.
Meenutan, et näiteks õlitehase Enefit 280 projektiga venitamine läinud aastal tähendas Eesti Energiale toonaste hinnangute järgi miljoneid eurosid kahjusid. Kompleksloa kooskõlastamisega venitamine seisis toonase kliimaministri Kristen Michali taga.
Reaalajas energiasegaduse tekitamise kõrval on pikaajaliselt laastavama mõjuga valitsuse energiapoliitilise sisulise käsitluse puudumine. Energiamajanduse 2035 uue arengukava eelnõu on paraku ideoloogiline dokument, mis seab keskmesse vaid taastuvenergia eelisarendamise eesmärgiga saavutada sajaprotsendiline juhuelektri tootmine Eesti kogutarbimisest.
Utoopiline 2030. aasta energiaeesmärk tuleks seaduses hoopis tühistada, kui see on muutunud asjaks iseeneses ning takistab ratsionaalset energiapoliitikat.
Kava ise näeb ette selle eesmärgi täitmiseks investeeringuvajaduse üle 14 miljardi euro. Ekspertide hinnangul see kava mitte ei vähenda, vaid tekitab hoopis probleeme juurde.
Valitsusel on asjakohane võtta ennast kokku ja lõpetada rapsimine.
Tagagu reaalne töörahu elektritoomisel koos tasakaalustatud keskkonnavaatega ning koostada reaalne tegevuskava Eesti energeetika tulevikuks, mis seab keskmesse elektri hinna ja varustuskindluse.
Utoopiline 2030. aasta energiaeesmärk tuleks seaduses hoopis tühistada, kui see on muutunud asjaks iseeneses ning takistab ratsionaalset energiapoliitikat.