WILLIAM HAGUE ⟩ Friedrich Merz võib olla ainus, kes suudab Euroopa päästa

Friedrich Merz Foto: Christoph Soeder / dpa/ picture-alliance

• Saksamaa on masenduses ja lõhestunud.
• Uuele kantslerile on pandud kõrged ootused.
• Juhiroll peab ulatuma Saksamaast kaugemale.

Euroopas on majandus-, julgeoleku- ja rändekriis ning nendest toibumisel mängib tähtsat rolli tõenäoline järgmine Saksamaa kantsler, kirjutab endine Briti välisminister William Hague.

Aastaid tagasi ütles Angela Merkel mulle: «Te peate mõistma, et saksa keeles tähendab sõna «Schuld» võlga ja ühtlasi ka süüd. Meie teadvuses on võlg ja süü lähedalt seotud».

Viimaste nädalate sündmused on seda kinnitanud. Kolme partei koalitsioonivalitsuse kokkuvarisemine Berliinis sai alguse vaidlusest põhiseaduses sätestatud «võlapiduri» üle, mis piirab valitsuse laenamist. Kuigi võrreldes Suurbritannia 100 ja Prantsusmaa 110 protsendiga on Saksamaa riigivõlg ainult 63 protsenti SKTst, tekitab iga mõte seda suurendada traumaatilisi reaktsioone.

Saksamaa on kuni veebruaris toimuvate valimisteni nõrgaks ja juhitamatuks muudetud. Kodus äärmiselt ebapopulaarne kantsler Olaf Scholz ei ole ka välismaal suutnud muljet avaldada – tema kaks nädalat tagasi tehtud telefonikõne president Putinile andis märku nõrkusest Euroopa südames.

Sellel nädalal ilmuva Angela Merkeli mälestusteraamatuga seoses heidetakse Merkelile ette halbu otsuseid Putiniga suhtlemisel, tuumaenergia lõpetamisel ja suure hulga pagulaste vastuvõtmisel. Riiklikku mudelit, mis tugines Vene energiale, Hiina majanduskasvule ja Ameerika julgeolekule, ähvardab võimalus neist kõigist ilma jääda. Riik, mis oli aastakümneid maailmajao majanduslik mootor, on nüüd masenduses ja lõhestunud.

Euroopa on kiiresti libisemas tõsisesse kriisi. Mitte ühelgi riigil peale Saksamaa ei ole jõudu teda sealt tagasi tõmmata.

Minu varased mälestused Merkelist, kui ta 1990ndate lõpus juhina esile kerkis ja me temaga kohtusime, on aga seotud mälestustega tema toonasest rivaalist, klassikalisemas mõttes konservatiivist Friedrich Merzist. Merkelist vähem konsensust otsiv ja poliitiliselt selgelt parempoolsem Merz ei sobinud hästi Saksamaa igipõlisesse koalitsioonipoliitikasse ning siirdus ärimaailma. Nüüd, 69-aastasena on ta tagasi, juhib opositsiooni ja on suure tõenäosusega Saksamaa järgmine kantsler. Kui see nii läheb, siis langeb just tema õlule 21. sajandi alguse Euroopa juhtimise ajalooline koorem.

Euroopa on kiiresti libisemas tõsisesse kriisi. Mitte ühelgi riigil peale Saksamaa ei ole jõudu teda sealt tagasi tõmmata. Kui Merz osutub valituks, saab temast ülioluline tegelane. Kuna Donald Trump on Atlandi-üleseid kaubandus- ja julgeolekusidemeid ebakindlusse paiskamas, Prantsusmaa on halvatud ummikseisus, mis võib kesta kuni järgmiste, 2027. aasta presidendivalimisteni ja Ühendkuningriik saab oma naabreid mõjutada väljastpoolt ELi, saab ainult Saksamaa kantsler Euroopa sündmuste kulgu muuta. See kombinatsioon muudab eelseisvad Saksamaa parlamendivalimised Euroopa tuleviku seisukohalt otsustavaks – ja pidage meeles, et Ühendkuningriigi julgeolek ja heaolu on paratamatult seotud Euroopaga, meeldib see meile või ei. Me oleme EList lahkunud, kuid me ei ole minema kolinud.

See, et Saksamaa valimised on muutunud tuleviku seisukohalt kriitiliseks, ei ole esmapilgul julgustav mõte. Hiljutised liidumaade valimised on näidanud paremäärmusliku AfD ja uue partei BSW – mis segab vasakäärmuslikud ja paremäärmuslikud ideed kokku painajalikuks segapudruks – toetuse järsku tõusu. Pärast föderaalvalimisi kulub tavaliselt mitu kuud, enne kui saab moodustada valitsuse, sest proportsionaalse valimissüsteemi korral sõltub uus koalitsioon kahe peamise erakonna vahelisest kokkuleppest. Kuigi Merzi juhitud CDU/CSU on kaugel ees, võib ta tulla võimule pika viivituse ja äärmuslastele antud rekordilise häältesaagi tõttu lahjendatud programmiga, ning liiga hilja, et mõjutada Washingtoni poliitikat või sündmusi Ukrainas. See ei kõla paljutõotavalt.

Euroopa – mille all ma pean silmas kogu geograafilist maailmajagu, mitte ainult ELi – on vastamisi kolme eraldi kriisiga, mis on arenenud aeglaselt, kuid mis kõik kiirenevad: aeglane majanduskasv, agressiivne Venemaa ja massiline sisseränne. Kui Euroopa ei suuda neid kõiki seljatada, ripub Euroopa süsteemi – poliitilise stabiilsuse, sotsiaalse mudeli, sõjalise julgeoleku ja rahumeelsete ühiskondade – kohal kokkuvarisemisoht. Ükski riik eraldi ei suuda selliseid kriise lahendada, ei suuda ka EL ja Brüsseli kõikvõimsad institutsioonid, ilma et Euroopa südames asuv tugev ja leidlik riik otsustava juhirolli võtaks. See juhatab meid ühe riigi juurde. Ja sellel riigil on üks väga tõenäoline järgmine juht. Friedrich Merz, me kõik vaatame sind.

Selleks ajaks, kui Merzil avaneb 2025. aastal võimalus võimule tulla, võib Trump olla Euroopa majanduse hädasid tollidega veelgi süvendanud. Eriti haavatav on kunagi nii võimas Saksamaa autotööstus. Ukrainas võib Trumpi toetatud läbirääkimiste ootus veelgi sõda eskaleerida, mida ta praegu juba teebki, või viia alandava ja lühiajalise vaherahu kehtestamiseni. Euroopa riikide sisserändepoliitika, mis seisneb siin-seal Põhja-Aafrika riikidega kokkulepete tegemises ja piiride sulgemises, võib osutuda kaootiliseks.

Kas on mõeldav, et Merz saaks tulla piisava mandaadi ja piisavalt tugeva poliitikaga, et kolme suure kriisiga tegeleda ja mõningat lootust pakkuda? Jah – kui ta saavutab piisavalt suure valimisvõidu ja piisava enesekindluse, et võtta rahvusvaheline juhiroll, siis on see võimalik. Sellel kuul avas ta esimest korda ukse võlapiduri lõdvendamiseks, mis võiks lubada Euroopa kõige tugevama majandusega riigil rohkem taristusse, teadusuuringutesse ja riigikaitsesse investeerida. Tema partei on oma tuumaenergiast loobumise otsust ümber tegemas ning ta on pikka aega propageerinud madalamaid makse, väiksemat bürokraatiat ja odavamat energiat, et Saksamaa saaks oma konkurentsivõime taastada.

Ta on pooldanud Ukrainale pikema tegevusulatusega rakettide, sealhulgas Saksa Tauruste tarnimist, mida on juba pikka aega hädasti vaja, ning öelnud selgelt välja, et «Ukraina peab selle sõja võitma». On igati põhjust arvata, et ta oleks võrreldes praeguse valitsusega suur edasiminek.

Euroopa vajab uusi reegleid ja strateegiaid, et kontrollida sisserännet, või vastasel korral on Euroopa liikumisvabadus lõppenud.

Kuid mis ei ole veel selge, on see, kas ta saab aru või on valmis seda välja ütlema, et tema edu hakkab sõltuma sellest, kas ta on valmis võtma juhirolli, mis ulatub Saksamaast kaugemale. Terve Euroopa vajab tohutuid investeeringuid tehisarusse ja digitehnoloogiasse, muidu jääb ta varsti Ameerikast, Hiinast ja Pärsia lahe Araabiamaadest maha. Euroopal on vaja astuda suur samm edasi kaitsetööstuste koostöös – nagu eelmisel kuul Londoni ja Berliini vahel sõlmitud täppisrelvade kokkulepe – ning luua palju tugevamad relvajõud, mis iganes Ukrainas ka ei juhtuks. Euroopa vajab uusi reegleid ja strateegiaid, et kontrollida sisserännet, või vastasel korral on Euroopa liikumisvabadus lõppenud.

Leiboristide valitsus on õigusega nimetanud Saksamaad juhtriigiks, kellega tuleb sidemeid tugevdada. Küsimus on nüüd selles, kas Saksamaa määratleb ennast ainsa riigina, kes suudab maailmajao kokkuvarisemise peatada.

Merkeli raamat, mis on tema esimene tõeline kaitsekõne oma ametiajale, on lugemist ja arutamist väärt. Kuid see, keda me nüüd kõik peame uurima, on Merz, kelle jutt kõlab nii otsustavalt ja selgelt ja kellega ma sain tuttavaks siis, kui ma esimest korda Merkeliga kohtusin. Temast sõltub, kas Saksamaa suudab välja rabeleda omaenda meeleheitest, oma võlgade ja süütunde hirmust ning näidata teed, mida keegi teine enam näidata ei suuda.

Tõlkinud Ago Raudsepp

William Hague / The Times / News Licensing