Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

JUHTKIRI Baltimaad said võtmekohti (7)

Copy
Päeva karikatuur. 28. november 2024
Päeva karikatuur. 28. november 2024 Foto: Urmas Nemvalts
  • Uue Ursula von der Leyeni komisjoni kiire ja kindel ametisseastumine on hea märk.
  • Võib eeldada, et komisjon Baltimaid maha ei müü.
  • Otsekohe tuleb hakata tegelema julgeolekuolukorraga, aga ka ühisturu globaalse konkurentsivõimega.

Euroopa Parlament hääletas kolmapäeval ametisse uue Euroopa Komisjoni. Võib öelda, et tulemuseni jõuti suhteliselt kiiresti ning suuremate tagasilöökideta, võrreldes näiteks Jacques Santeri komisjoni ametisse nimetamisega 1995. aastal alles 23. jaanuaril. Ka moodustavad poolt hääletanud 370 Euroopa Parlamendi saadikut turvalise ja veenva enamuse.

Uue Ursula von der Leyeni komisjoni kiire ametisseastumine on hea, sest maailmas on niigi palju segadust ja määramatust. Komisjon peab otsekohe hakkama tegelema Euroopa julgeolekuolukorraga. Võib eeldada, et komisjon Baltimaid maha ei müü, sest Balti riikidele kuuluvad olulised võtmekohad.

Andrius Kubilius Leedust on kaitse- ja kosmosevolinik, kes koostab juba Euroopa kaitsepoliitika valget paberit; Valdis Dombrovskis Lätist on majanduse ja tootlikkuse volinik ning Kaja Kallas Eestist Euroopa Komisjoni asepresidendina on liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Lisaks Baltimaadele on oluline portfell Soomelgi, kelle esindaja Henna Virkkunen on samuti asepresident, kes tegeleb tehnoloogilise suveräänsuse, julgeoleku ja demokraatiaga. Seega on meie regioon komisjonis igati jõuliselt esindatud.

Kuluaaridest on kuulda, et suuremad parlamendiperekonnad suutsid suuremate tülideta kokku leppida. Lisaks kindlale Euroopa Rahvapartei (EPP) toetusele pälvis von der Leyen ka sotsialistide toetuse, mille üheks põhjuseks on nende fraktsioonile läinud kaks asepresidendi kohta, mis on fraktsiooni suurust arvestades ebaproportsionaalselt palju.

Võib eeldada, et uus komisjon Baltimaid maha ei müü, sest Balti riikidele kuuluvad olulised võtmekohad.

Mõeldes Venemaa majanduse allakäigule, võiks eeldada Ukraina sõja lõppu eeloleval aastal, kuid see on mõeldav üksnes juhul, kui lääneriigid jätkavad Ukraina relvastamist ja majanduslikku toetamist ning Putinile saab selgeks, et ta ei võida kurnamissõda. Selleks peab Euroopa Liit jätkama ühtset Venemaa-poliitikat ja sanktsioone. Komisjonil tuleb kindlasti piike murda Slovakkia ja Ungariga, kes on viimasel ajal kippunud esinema Putini-sõbralike seisukohtadega.

Torkab silma, et vähendamaks Ungarist johtuvaid võimalikke probleeme, on nende volinik Olivér Várhelyi saanud vastutusvaldkonnaks tervishoiu ja loomade heaolu.

Lisaks julgeolekule tuleb uuel komisjonil eeloleva viie aasta jooksul tegeleda ühisturu globaalse konkurentsivõimega. Võib arvata, et seisavad ees kaubandusläbirääkimised USAga ning võib olla üsna kindel, et tuleb tõrjuda kommunistliku Hiina katseid mõjutada Euroopat majandusliku jõuga. Näiteks on Hiina Rahvavabariik teinud märkimisväärseid investeeringuid Kreekasse, Hispaaniasse ja Ungarisse.

Komisjon peab suutma käivitada Euroopa majanduse, mille üks peamisi mootoreid Saksamaa on praegu nõrgas seisus. Selles missioonis on komisjonil abiks, kui meenutatakse Euroopa Liidu peamist eesmärki: see on kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine ühisturu raames.

Tagasi üles