ANU URITAM ⟩ Kes vastutab, kui poliitilised otsused hakkavad tõsiselt mõjutama õigusriigi toimimist?

Harju maakohtu Tallinna kohtumaja. Foto: Tairo Lutter

Justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluvad esimese ja teise astme kohtud peavad 2025. aastal kärpima oma eelarveid ligi kahe miljoni euro, 2026. aastal 3,7 miljoni ning 2027. aastal suisa 4,4 miljoni ulatuses. Kokku tuleb kohtutel kolme aasta peale teha kärpeid ligi 10 miljoni euro ulatuses, kirjutab Eesti Kohtunike Ühingu esimees Anu Uritam.

Kohtute eelarved koosnevad sisuliselt vaid kahest osast ehk tööjõukuludest ja kinnisvarakuludest, sest muus osas on eelarvelised kulud marginaalsed. Ministeeriumi nõutud kärpeülesannete täitmiseks ei ole praegu leitud muid võimalusi, kui asuda sulgema erinevate linnade kohtumaju.

Kohtute endi arvutuste kohaselt tuleks süsteemil selleks, et 2027. aastaks kärpeülesandeid soovitud ulatuses täita, sulgeda suisa 70 protsenti kohtumajadest. Reaalsuses tähendaks see ilmselt olukorda, kus kohtumajad jääksid alles ehk ühte või kahte Eesti linna ning sedagi olemasolevaga võrreldes oluliselt väiksemates mahtudes. 14.11.2024 ajalehes Postimees avaldatud artiklis pidas vandeadvokaat Paul Keres arutelu tekkimist kohtumajade sulgemise üle arusaamatuks. Ta osundas, et kohtumaja ongi kohaks, kus õigusriik päriselt ja käegakatsutavalt toimib. Pärast 15 tööaastat kohtusaalides on mul võimatu sellise väitega mitte nõustuda.