Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

HENN PÕLLUAAS Kiire viis meie kaitsevõime hüppeliseks tõhustamiseks (1)

Sellised näevad välja sektorikujulised M74 jalaväemiinid, mis mahuvad ümarasse 155 mm mürsukesta ja lendavad igas suunas laiali, kui mürsk on kohale jõundud.
Sellised näevad välja sektorikujulised M74 jalaväemiinid, mis mahuvad ümarasse 155 mm mürsukesta ja lendavad igas suunas laiali, kui mürsk on kohale jõundud. Foto: USA armee / CAT-UXO

Ottawa jalaväemiinide keelustamise konventsioonist lahkumist on arutatud mitmetes riikides, sh Eestis, juba Venemaa suuremahulise agressiooni algusest alates. Diskussioon on uut hoogu võtmas seoses USA otsusega anda Ukrainale jalaväemiine efektiivse enesekaitse teostamiseks ja tõhustamiseks, kirjutab riigikogu väliskomisjoni esimees Henn Põlluaas (ERK).

Meie uuel NATO liitlasmaal Soomes on jalaväemiinide kasutusele võttu avalikult toetanud juba paljud kaitseeksperdid. Kaitsejõudude ülema Jaakkola sõnul peegeldas Ottawa lepinguga ühinemine oma aega, nüüd on aga julgeolekuolukord täielikult muutunud. Teda toetab ka peaminister Orpo. Soome parlamendis peaks vastav eelnõu saama lähipäevil vajalikud allkirjad ja jõudma menetlusse.

Eesti ühines jalaväemiinide kasutamist, varumist, tootmist, müümist ja ostmist keelustava ning nende hävitamist nõudva Ottawa konventsiooniga 2004. aastal, Soome 2012. aastal. Mõlema riigi kõrgemad sõjaväelased olid sellele vastu, seda enam, et poliitiline diskussioon keskendus kõigele muule kui riigikaitse vajadustele. Toonane Soome kaitseminister Niinistö ütles, et miinide keelustamise otsuse teinud poliitikud kannavad sõja süttides tohutut vastutust: «Seda vastutust mõõdetakse noorte Soome meeste ja naiste verega.»

Tagasi üles