JUHTKIRI ⟩ Pilk energiafirma telgitagustesse

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Eesti Energia audit paljastab mitmed vead.
• Kolme aastaga sai Eesti Energia 176 miljonit eurot kahjumit.
• Eestis pole palju võimalusi elektrienergia tootmiseks.

Eesti Energias läbi viidud erikontrolli audit annab meile sissevaate suhtekorraldajate poolt riigi raha eest maalitud klantspildi telgitagustesse. See vaatepilt pole üldse ilus.

Eesti Energia õlitehased ja elektrijaamad ületavad juba aastaid keskkonnakompleksloas kirjas olevaid saastekoguseid. Samuti andsid majandusaasta aruanded valeinfot keskkonnaauditite kohta.

Eesti Energia jaotusvõrk peaks elektrienergia toimetama lõpptarbijani. Auditi järgi polnud aga ettevõtte struktuurimuutuse käigus läbi mõeldud, kuidas tagada selle toimimine. Puudujäägid avastati juba 2022. aasta mais, nende parandamiseni jõuti alles tänavu.

Aastatel 2020–2023 sõlmitud riskimaanduslepingute tõttu teenis Eesti Energia peaaegu 176 miljonit eurot kahjumit.

Raport tekitab hulga lisaküsimusi. Üks on kindlasti keskkonnanõuete asjakohasus. Ka praegune Eesti Energia juhatuse esimees Andrus Durejko on nentinud, et tuleb leida viis, kuidas ettevõte saaks toota riigi nõutud tuhat megavatti vastavalt nõuetele.

See kõik oli nii ettevõttes kui ka riigi valitsusringkondades tegelikult aastaid teada. Aga paistab, et see ei huvitanud kedagi.

Põlevkivienergeetika saastab loodust, aga meil pole suurt teisi võimalusi elektrienergia tootmiseks, kui seda väga vaja on. Eesti Energia lihtsalt eiras aastaid keskkonnaloa nõudeid. Tollal Hando Sutteri juhitud ettevõte oleks pidanud taotlema keskkonnaloa tingimuste muutmist.

See kõik oli nii ettevõttes kui ka riigi valitsusringkondades tegelikult aastaid teada. Aga paistab, et see ei huvitanud kedagi. Ettevõte tegutses endises rütmis edasi ja valitsuse liikmed pidasid ilukõnesid rohelisest tulevikust.

Riskimaanduslepingute kahjumi summa näib suur, aga see on vaid pisike osa kontserni käibest. Raportist ei selgu, millised riskid oleks võinud maandamata jätta ja millist kahjumit oleks võinud riigiettevõte kanda, kui maandatud, kuid tegelikult ära langenud riskid oleks tõeks saanud. Riskimaandamine juba on selline tegevus, kus tagantjärele oskab igaüks tark olla.

Poliitilise vastutuse kohalt mainime ettevõtte üldkoosolekut, kelleks on rahandusminister: vaadeldud perioodil olid selles ametis Martin Helme, Keit Pentus-Rosimannus, Annely Akkermann ja Mart Võrklaev (viimane algatas ka erikontrolli).

Ettevõtte tollased juhatuse liikmed eesotsas Sutteriga vastutavad juhtimisvigade eest seaduse järgi aga isikliku varaga.

Eesti Energia on ainus riigiettevõte, mille tegelikkus on vähemalt osaliselt niimoodi avalikuks tehtud. Riigiettevõtteid ja -asutusi, mille tegevus on üldsuses palju kõneainet tekitanud, on terve hulk.

Värskeima näitena saime kolmapäeval sõnumi järjekordse riikliku lennufirma pankrotist. Nordicas viidi samuti läbi erikontroll, aga selle tulemustest ei tea me suurt midagi. Miks meil pole ees samasugust tabelit seal tehtud juhtimisvigadest? Ja vast selle nurjunud ettevõtte puhul võiks unustada sõna «ärisaladus».

Muidu jääb mulje, et Eesti Energia audit visati avalikkuse ette selleks, et summutada eelmine skandaal mitme valitsuse heakskiidul Nordicas mõttetult kulutatud sadade miljonite eurode pärast.