Põhja-Korea inimressurss, mida nad võivad edaspidi Venemaale saata, on sisuliselt põhjatu. Neil on lisaks koonduslaagrivangidele – keda see riik kasutab nagunii riigisisese orjatööjõuna (1-2 miljonit? keegi ei tea täpselt) – olemas sadadesse tuhandetesse küündiv meestevaru, kes juba täna on valitsuse välja renditud eri metsa-, ehitus-, kaevandustöödeks ja milleks iganes muuks.
Põhja-Koreal on juba loodud organisatsioon, mis sääraseid ülisuurtes kogustes välismaale suunatavaid tööpataljone haldab. Juba olemasolevat aastaid edukalt toiminud meesjõu välismaale suunamise ja varustamise süsteemi saab sama edukalt kasutada armeeüksuste välgukiirusel suunamiseks. Kes maksab, saab ka vajadusel sadu tuhandeid mehi omale kuhu iganes ja milleks iganes – sest Põhja-Koreas on inimene sama väärtusega mis kariloom.