AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Jüri Parijõgi – Eesti merejuttude metskapten

Jüri Parijõgi, «Kulbult Atlandile» (1939). Foto: Raamatukoi

Teadupärast kutsutakse metskapteniks merekooli hariduseta laevajuhte. Pikaaegse õnnetusteta sõidu eest sai mõnigi neist õiguse kaptenipaberitele. Üks Eesti paremaid merejuttude autoreid aga ei olnud ise päevagi meremees, kirjutab ajakirjanik ja Jüri Parijõe pärandihoidja Aivi Parijõgi.

1939. aastal ilmunud jutukogumiku «Kulbult Atlandile» viimased leheküljed seletavad raamatus kasutatud merendustermineid. Need võib muidugi igaüks selgeks õppida, see veel ei pruugi tekitada lugejas tunnet, et autor ise kirjapandud elujuhtumite tunnistaja oli. Aga just seda on paljud Parijõe puhul arvanud. Põhjendades, et ainult merd sõitnud inimene mõistab niimoodi kirjutada.

Kust siis sai Parijõgi teadmised laevandusest ja meremeeste elust? Suuresti Kunda sadamas ja sealse Kajaka kõrtsi õuel aetud juttudest. Sama nimega kõrtsis pajatavad oma lugusid vanad meremehed ka kõnealuses raamatus. Õigupoolest koosneb see suures osas juba 1927. aastal ilmunud jutustusest «Laevapoisi päevilt». Lisatud on neli lugu, mille tegevus toimub Kulbu sadamas või lähtekohaks on Kajaka kõrts, kus vana merekaru Markson (ka sellenimeline metskapten on Eestis olnud) jutustab nooruspõlve mereseiklustest.