Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

LIIA KILP Kas peame lahendama kriminaalkorras inimeste oskamatust seksuaalsuhetes end väljendada? (3)

Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsegrupi juht Liia Kilp.
Lõuna prefektuuri kriminaalbüroo lastekaitsegrupi juht Liia Kilp. Foto: Sille Annuk

«Jah,» vastati ka Kersti Kaljulaidi Fondi kokku kutsutud foorumil 4. oktoobril 2024. Aga sellel Jah-sõna taga on ka muid varjundeid ja ka need väärivad ausat ühiskondlikku arutelu, kirjutab politsei- ja piirivalveameti lastekaitsegrupi juht Liia Kilp.

Õiguskantsler Ülle Madise ütles ERRi «Esimeses stuudios» 7. novembril 2024 põhiseaduse muutmise kohta valmisõiguse piiramise kontekstis, et poliitikud peaksid seadusemuudatuse sõnastuse ja mõjud igakülgselt ja ausalt läbi analüüsima ja mõtlema mitu käiku ette. Ka vägistamise definitsiooni muutmine väärib ausat analüüsi.

Planeeritava karistusseadustiku muutmisega, et kogu nõusolekuta seks oleks kriminaalkorras karistatav, tahetakse muuta ka sõna «vägistamine» tähendust, ehk et kui enne seksi pole selget nõusoleku väljendamist olnud, on toimuv vägistamine. Ja kui räägitakse selleteemalisest arutelust, räägitakse pigem siiski selgitustööst ja kõigi veenmisest, et see on ainuõige otsus.

Tagasi üles