:format(webp)/nginx/o/2024/11/21/16497709t1h961a.jpg)
Oktoobrikuises juhtkirjas, kus kommenteerisime Nordica halbu majandustulemusi, soovitas Postimees ettevõttel juhtme seinast välja tõmmata ning maksumaksja raha põletamise lõpetada, kui on näha, et ettevõte jääb aastateks virelema. Nüüd on see juhtunud.
Kolmapäeval kuulis avalikkus Nordica kavast esitada esimesel võimalusel pankrotiavaldus. Ehkki ettevõte suutis uue juhi käe all olla suvel kasumlik, kadus suurem lootus peale seda, kui SAS lõpetas Nordicaga olulise lepingu ning ettevõtet ei ole õnnestunud erastada. Esmaspäeval oli teatanud loobumisest võimalik investor Taanist.
See on hea, et lõputu õuduse asemel on saabumas õudne lõpp. Eelolevat talve poleks Nordica suutnud iseseisvalt üle elada ning suurejoonelisele riigi rahapumpamisele lennundusse peab tulema lõpp. Seda eriti ajal, mil riik on rahahädas ning on kärpinud isegi lastetoetusi.
Postimees küsib, kuidas on võimalik, et riik on pumbanud kõik need aastad raha lennundusse edasi? Millisele imele loodeti?
Taristuminister Vladimir Svet (SDE) on öelnud, et me peame loobuma rahvusliku lennuettevõtte illusioonidest, mis lendab Tallinnasse ja Tallinnast Euroopa olulistesse sihtkohtadesse, nagu oli Estonian Airi ja Nordica loomise ideeks. Süüdlasi ta Nordica pankrotis otsida ei soovi.
Postimees küsib: miks võttis nõidusunest ärkamine nõnda kaua aega? Me oleksime lõppkokkuvõttes saanud kuluka illusiooni lõpetada varem ja oluliselt odavamalt.
Mitte üksnes Postimees, vaid kogu Eesti ajakirjandus on aastaid meie lennunduse kurba ja kulukat seisu lahanud. Seega suured summad ning nigelad viljad ei oleks tohtinud tulla kellelegi erilise üllatusena.
Hakkasime arhiivis sorima ja uurima, kui palju ja mida veel oleme Estonian Airist ning Nordicast kirjutanud. Tulemus on masendav ning viib tuju ära. Siinkohal pole ruumigi kõike varemöeldut korrata.
Kuid meenutame, et näiteks 2020. aasta juuli lõpus, kui Eesti ja maailm hakkasid väljuma koroonapandeemiast, ütlesime juhtkirjas järgmist: «...tuleb mõelda, milline on Nordica saatus. Eesti rahvuslikul lennufirmal pole varem hästi läinud ja kriis ei tõota midagi head ka seekord. Varasemad lennundussektori kriisid on alati viinud pankrottide ja ülevõtmisteni.»
Kogu see jant on omal moel isegi naljakas. Vähemalt on ta andnud palju tööd Postimehe karikaturistile Urmas Nemvaltsile, kuigi tegemist on olnud naeruga läbi pisarate. Vaadates vanu karikatuure, otsustasime valiku neist uuesti avaldada koos lühikese meenutusega, millest toona karikatuuri juures ilmunud juhtkiri kirjutas. Nii sündis käesolev Postimehe lennunduse eri.
Ja nüüd küsime uuesti, kuidas on võimalik, et riik pumpas kõik need aastad raha aviatsiooni edasi? Millisele imele loodeti? Ning kuidas on võimalik, et mitte keegi kulutatud miljonite eest ei vastutagi? Vastutamatus edastab meile sõnumi, et maksumaksja raha võibki suure leegiga põletada.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)