Jarmo Mäkelä ⟩ Soome – riik, mis ei soometunud?

Nõukogude Liidu ja Soome sõpruse-, koostöö ja vastastikuse abiandmise lepingu 25. aastapäeva pidulik tähistamine Helsingis Finlandia-talos 1973. aastal. Paremal seisab Soome president Urho Kaleva Kekkonen, tema kõrval NSV Liidu Ülemnõukogu presiidiumi esimees Nikolai Podgornõi. Foto: Wikimedia Commons

Kas Soomel oleks olnud tark otsida NATO liikmesust maailmas, mida iseloomustasid igaveseks usutud rahu, sinisilmne naiivsus ja väärad majanduslikud oletused, küsib kolumnist Jarmo Mäkelä.

Mida arutasid Kekkonen, Brežnev ja Stepanov kolmekesi Kremlis Karjala tagastamise teemal? Miks USA ei oleks aidanud Soomet, kui see oleks külma sõja ajal üritanud Nõukogude Liidust eemalduda? Kas soometumine jätkus ka pärast Nõukogude Liidu lagunemist või oli Soome lõpuks ainus lääneriik, mis tegelikult ei soometunud?

Neid küsimusi arutati täissaalis klubiõhtul, kus klubikaaslased ja külalised kogunesid kevade viimasel kohtumisel, et arutada teemat dokumentaalfilmi ja uusima uurimuskirjanduse valguses.