MART KULDKEPP ⟩ Ukraina võib USA-lt üle võtta ühe tülika kohustuse

Värskelt värvatud Ukraina sõdurid Donetski oblastis missioonil. Foto: UKRAINIAN ARMED FORCES

Ka sada aastat tagasi käis mäletatavasti sõda – tookord Venemaa ja Jaapani vahel –, millesse Venemaa oli sisenenud umbes samasuguse arrogantsiga nagu 2022. aasta alguses Ukrainasse, kirjutab ajaloolane ja kolumnist Mart Kuldkepp.

Muu hulgas sai Vene-Jaapani sõja ajal populaarseks bravuurikas sõjameheväljend «mütsiga lööma», mille tähendus küll peagi algsele risti vastupidiseks muutus, kui jaapanlastelt kauges idas haledalt lüüa saadi. Sõjakaotus viis Romanovide impeeriumi revolutsiooni äärele ja esimeste demokraatlike järeleandmisteni Venemaa ajaloos, millel oli oma mõju ka Eesti edasisele ajaloole. Praeguseks tuhat päeva kestnud Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse pole viinud aga muude järeleandmisteni, kui need, mis ukrainlaste poolt relvaga kätte võidetud. Sõja lõppu ei ole lähitulevikus näha, uuest Vene revolutsioonist rääkimata.

Tuleviku mõttes tähelepanuväärne võib olla aga Ukraina poolt järgmisele USA administratsioonile välja käidud plaan profileerida ennast Euroopa kaitsejõuks, mis vastutasuks kiire NATO liikmelisuse, Ukraina kaitsevõime tugevdamise ja oma kriitiliste ressursside (maavarad, teravili) kaitse eest võiks USA-lt üle võtta tülika kohustuse Euroopat konventsionaalsete sõjaliste jõududega kaitsta. Trumpi uus administratsioon püüab ise sellest ülesandest kahtlemata vabaneda ning selles mõttes on turul avanemas nišš sobiva alltöövõtja jaoks, mida Ukraina püüabki ära kasutada.