JUHTKIRI ⟩ Hübriidsõja karm hingus

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Hübriidsõda Läänemerel on reaalsus.
• Lääneliitlased peavad kokku hoidma.
• Peame olema valvsad ja rahulikud.

Järjekordne merekaablite sabotaaž Läänemeres näitab, et hübriidsõda meie vahetus läheduses intensiivistub. Eesti ja tema liitlased peavad säilitama rahu ja olema valvsad.

Purunenud on kaks merekaablit: üks, mis ühendab Saksamaad ja Soomet, ning teine, mis ühendab Leedut ja Rootsit. Saksa kaitseminister Boris Pistorius ei süüdistanud otsesõnu Venemaad, kuid ütles, et selline asi ei saa olla juhus.

Sest neid «juhuseid» on kogunenud lihtsalt liiga palju. Meenutagem, et 2022. aastal lasti Läänemeres õhku Nord Streami gaasijuhe, eelmisel sügisel rikkus Hiina laev Balticconnectori gaasitoru. Veel rikuti kaht andmesidekaablit.

Kuid peale selle tasub meenutada ka juba enne Ukraina täiemahulise sõja algust puhkenud rändekriisi Valgevene piiril, kui Aljaksandr Lukašenka režiim ajas Lähis-Idast lennukiga toodud migrante naabermaade Poola, Leedu ja Läti piirile. Veel on hübriidsõja tunnuseks olnud lennukite GPS-signaali segamised.

Ukraina täiemahuline sõda on kestnud juba 1000 päeva. Üks suurimaid geopoliitilisi nihkeid selle aja jooksul on olnud Soome ja Rootsi liitumine NATOga. See omakorda on tähendanud, et Läänemeri on muutunud sisuliselt NATO sisemereks. Loomulikult ei saa selline asi Moskvale meeldida ja et konventsionaalne sõda siinses piirkonnas on hetkel välistatud, kasutatakse hübriidsõja võtteid.

Hiina osalus hübriidsõjas on lahtine. Hiina on tunnistanud oma süüd Balticconnectori lõhkumises ja ehkki ühe merekaabli juures on nähtud Hiina laeva, on Hiina ka Saksa-Leedu merekaabli omanik. Ühelt poolt ei tohiks olla Hiinale kasulik minna tülli Euroopaga ajal, mil Valgesse Majja naasev Donald Trump teeb hiinlaste elu raskeks. Euroopa ei suhtu Hiinasse nii vaenulikult kui Trump. Teisalt ootab ilmselt Moskva, et Hiina sekkuks nende poolel aktiivsemalt Ukraina sõtta ja pakuks neile abi. Hiinale läheb pilt veelgi segasemaks, kui arvestada Põhja-Korea väekontingendi olemasolu Ukrainas – Peking ei kontrolli enam Pyongyangi tegevust.

Eestil ja tema liitlastel saab olla vaid ühene vastus hübriidsõjale. Teha suuremat koostööd ja kasutada tegelikult ära Läänemerd kui NATO sisemerd.

Eestil ja tema liitlastel saab hübriidsõjale olla vaid ühene vastus: teha suuremat koostööd ja kasutada tegelikult ära Läänemerd kui NATO sisemerd. Õppused NATO liitlastega juba käivad ja on muutunud tegelikult rutiiniks, mis ongi normaalne. Ühisõppustel on tavaliselt mitu eesmärki: esmalt harjutada koostööd sõja korral, kuid teiseks näidata ka potentsiaalsele agressorile, et siin ollakse valmis ja NATO kui sõjaline allianss on ühtne.

Riigisiseselt aga peame minema edasi oma igapäevaeluga. Ühest küljest tundub liialdus puhuda üles sõjahüsteeriat, kuid vaid rumal suudab uskuda, et pärast 2022. aasta Ukraina täiemahulise sõja puhkemist on kõik nagu varem. Ei ole. Soome ekspresidendi Sauli Niinistö juhtimisel valminud laiapindse riigikaitse raport toob ära vajaduse võidelda hübriidsõdadega ja olla valmis üldse võtma sõda rohkem oma mõtlemisse. Nii tuleb talitada ka meil.