Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

RAINER SAKS Toimus suur õhurünnak Ukrainale – kui palju taolisi rünnakuid suudab Venemaa veel korraldada?

Copy
Tuletõrjujad elamu juures tuld kustutamas. 17. november 2024 Sumõ oblast.
Tuletõrjujad elamu juures tuld kustutamas. 17. november 2024 Sumõ oblast. Foto: STATE EMERGENCY SERVICE OF UKRAINE

Eile kasutas Vene armee Ukraina ründamiseks kokku 210 raketti ja drooni. Rünnakus osales 120 erinevat tüüpi raketti, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

Kiievi suunas tulistati üks ülehelikiirusel lendav rakett Tsirkon, mida Venemaa kaitsetööstus peab üheks kõige suuremaks saavutuseks. Rünnakus kasutati ka kaheksat Kinžali raketti, mis on suurim ühe korraga rünnakus kasutatud seda tüüpi rakettide arv. Nii Kinžal kui Tsirkon peaksid Venemaa teadete kohaselt olema lääneriikides toodetud õhutõrjesüsteemidele püüdmatud. Mõnevõrra ootamatult kasutati rünnakus vaid ühte ballistilist raketti Iskander. Ukraina õhuruumi sisenes 101 tiibraketti X-101 ja Kalibr ning viis X-59 ja neli radarivastast raketti X-22/X-31.

Kiievi kohal hävitas õhutõrje Tsirkoni ja mitu Kinžali, mis tähendab, et Vene väejuhatuse loodetud poliitiline efekt jäi saavutamata. Näib, et osa Kinžale hävitati ka mujal Ukraina territooriumil. Patrioti süsteemid näitasid taas oma võimet. Üle kogu Ukraina hävitas õhukaitse 85 X-101 ja Kalibr tiibraketti, kõik radarivastased ja X-59 raketid. 90 droonist hävitas Ukraina õhuvägi kineetiliselt 42 ja elektrooniliselt maandati 41. Venemaa kasutas rünnakus peaaegu kogu oma käsutuses olevat strateegilist lennuväge, kaasa arvatud lennukeid Tu-160. Seda platvormi on varem Ukraina-vastases rünnakus kasutatud väga harva ning neid on pigem hoitud strateegilise heidutuse reservis. Kalibr raketid tulistati välja neljalt mereväe aluselt. Seega hävitas Ukraina õhukaitse enamiku sihtmärke, kuid püüdmatuks jäi üks Kinzal ja 16 erinevat tiibraketti. See omakorda ei tähenda, et kõik need raketid tabasid sihtmärke.

Tagasi üles