JUHTKIRI ⟩ Kohus kaugeneb rahvast

Päeva karikatuur, 18. november. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Kohtutel on kaks väljaminekut: inimesed ja kinnisvara.
• Piisavaks kokkuhoiuks tuleb kärpida mõlemat.

Kohtumajade sulgemisega tuleb olla ettevaatlik, sest nende sümboolne väärtus on suur.

Valitsus on kokku leppinud, et avalik sektor peab kolme aasta jooksul vähendama oma tööjõu- ja tegevuskulusid kümme protsenti.

Säästmisega peavad tegelema ka kohtud. Järgmisel aastal peavad esimese ja teise astme kohtud kokku hoidma ligi kaks miljonit, ületuleval aastal 3,7 miljonit ja 2027. aastal 4,4 miljonit eurot.

Kohtutel on väljaminekuid valdavalt kaks: töötajad ja kinnisvara. Seega tuleb kokkuhoiuks inimesi koondada ja hoonetest loobuda.

Esimese ja teise astme kohtud paiknevad kokku 17 hoones. Vajaliku summa säästmiseks tuleks loobuda 70 protsendist kinnisvarast, mis pole muidugi võimalik. Ka sellise hulga töötajate koondamine, et vajalik summa kokku hoida, seaks kohtute töövõime ohtu.

Praegu on plaanis sulgeda Jõhvi kohtumaja. Lisaks sellele kaaluvad maa-, haldus- ja ringkonnakohtud ka Põlva kohtumajast loobumist. Pärnus ja Tallinnas tegutseb praegu esimene ja teine kohtuaste eri majades ning neis linnades kaalutakse kohtupidamise viimist ühte hoonesse.

Loomulikult tuleb kulutusi vähendada, sest riigieelarve pidev puudujääk näitab, et elame üle jõu. Samas on meil hulk väljaminekuid, milles tingida ei saa.

Loomulikult tuleb kulutusi vähendada, sest riigieelarve pidev puudujääk näitab, et elame üle jõu. Samas on meil hulk väljaminekuid, milles tingida ei saa.

Kohtunike palgad kerkivad koos teiste kõrgete riigiametnikega vastava indeksi alusel. Ja kuidagi tuleb paisunud riigiaparaati koomale tõmmata. Siiski on olemas asju, mida ei tohiks kärpida, sest nende sümboolne väärtus on sedavõrd suur.

Postimees tahaks näha analüüsi, milline peaks olema optimaalne kohtute võrk, eeskätt just menetlustähtaegasid silmas pidades. Tõenäoliselt tähendab kohtute arvelt säästmine menetlustähtaegade pikenemist. Kohtuhoonete sulgemine aga tähendab, et õigusemõistmine läheb inimestest kaugemale. Ja siin pole asi ainult selles, et kaugemasse kohtumajja on keerulisem pääseda.

Eesti riik asub seal, kuhu ulatub seaduse käsi. Väga õige on seisukoht, et Narvas peab kohtuhoone säilima. Ideaalses maailmas, kui raha poleks takistuseks, võiks kohtuhoone olla igas maakonnakeskuses. See näitab, et riik on kohal.