RAINER SAKS ⟩ Zelenskõi loodab Trumpi meeskonnaga sõja kiiremini lõpetada

Julgeolekuekspert Rainer Saks. Foto: Tairo Lutter

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas eile, et tulevase presidendi Donald Trumpi meeskonnaga õnnestub loodetavasti sõda kiiremini lõpetada, kirjutab julgeolekuekspert Rainer Saks.

See kommentaar põhines muljetel, mis Zelenskõil on tekkinud kontaktidest tulevase presidendi Trumpi tegevusi koordineeriva meeskonnaga. Samas rõhutas president Zelenskõi eraldi õiglase rahu olulisust. President Zelenskõi avaldusel on oluline tähendus selles mõttes, et nähtavaid tihedamaid kontakte Trumpi meeskonnal Venemaaga vähemalt praegu ei ole.

Teisalt on tegemist uue USA presidendi meeskonna moodustamise ja strateegiate koostamise väga esialgse faasiga ning tulevane president Trump ise on hoidunud igasugustest konkreetsetest mõtetest Ukraina rahuprotsessi teemadel. Seega ei väljenda tulevane USA president Zelenskõi mõtet, et kõik kulgeb Ukraina jaoks ootuspärases suunas.

Erakorralisteks valimisteks valmistuv Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz kõneles telefoni teel Venemaa presidendiga Vladimir Putiniga Ukraina teemadel. Ametlikku teadet selle kõne kohta ei ilmunud. Saksamaa meediaväljaannete teatel kutsus kantsler Venemaa presidenti üles lõpetama sõda ja viima väed Ukrainast välja. Scholz olevat rõhutanud vajadust alustada läbirääkimised Ukrainaga ja ühtlasi teavitati Venemaa presidenti Saksamaa valmisolekust toetada Ukrainat nii kaua, kui vaja.

Saksamaa valitsusjuht ei olnud Venemaa presidendiga suhelnud kaks aastat. Põhimõtteliselt ei ole sugugi halb, kui selline sõnum otsekõnes edastati. Samas võib arvata, et sõnumid kokkuvõttes ei olnud nii lihtsakoelised, kui ajakirjandus seda vahendas. Venemaal jälgitakse ka Saksamaa liidukantsleri teisi sõnavõtte, mille põhjal nii selgeid järeldusi vahest ei tehtud kui nüüd telefonikõnes. Saksamaa teatas sel nädalal veel ühe õhutõrjesüsteemi IRIS tarnest Ukrainale selle aasta jooksul. Saksamaa abi Ukraina õhutõrje ülesehitamisel on väga kaalukas ja asendamatu.

Venemaa otsustas reageerida ning avaldas omalt poolt ülevaate kõneluse kohta Saksamaa liidukantsleriga. Venemaa teatel selgitasid nad, et sõda Ukraina vastu alustati tänu NATO agressiivsele Venemaa-vastasele poliitikale. Samuti korrati Saksamaale Venemaa territoriaalseid nõudmisi Ukraina osas. Samas soovis Venemaa jätta muljet, et Saksamaa on huvitatud püsiva poliitilise kontakti loomisest Venemaaga kõrgel poliitilisel tasemel.

Saksamaa allikad väidavad, et Saksmaa initsieeritud telefonikõne oli kooskõlastatud USA ja teiste suuremate Ukraina toetajatega ja edasi kavatseb ta kõneleda Ukraina presidendiga. Raske uskuda, et mingit püsivat initsiatiivi on võimalik sellisel moel luua praeguses poliitilises olukorras. President Zelenskõi esialgne kommentaar oli, et Minsk-3 leppeid ei tule (mis oleks uuesti külmutatud konflikti variant). Ukraina president ja välisministeerium osundavad, et peale Saksamaa liidukantsleri kõnet võib tekkida telefonikõnede laviin Venemaa presidendile ning viimane tunneb, et on isolatsioonist väljunud. Kokkuvõttes võiks arvata, et kui Venemaa president satub tugeva Ukraina toetajate diplomaatilise ja informatsioonilise surve alla, ei ole häda midagi.

Ukraina kaitseminister Rustem Umerov külastas Norrat ning teatas, et Norra hakkab edaspidi rahastama Ukraina armeele relvastuse tootmist Ukrainas samamoodi nagu Taani. Ühtlasi teatati ilma detaile avamata, et Norra investeerib ka Ukraina kaitsetööstusesse.

Ukrainas on omajagu mõttekodasid ja uurimisinstituute ning ka eile leidus üks ekspert, kes jätkas jutustust Ukraina vajadusest hankida endale tuumarelv. New Geopolitics Research Network direktor Mihail Samusi sõnul tuleks seda teha, kui Ukraina ei saa NATO liikmeks. Tema sõnul oleks tuumarelv eelkõige poliitiline vahend, et jääda ellu hallis tsoonis. See ongi Samusi kõige olulisem mõte, et väljaspool NATOt osutuks Ukraina hallis tsoonis olevaks ning hallis tsoonis tänapäeval enam ellu jääda ei ole võimalik. Selles plaanis jätkab ta loogiliselt, et kui Ukrainale ei tagata rahvusvahelist kaitset, peab Ukraina enda kaitsmisel lähtuma oma rahvuslikest huvidest, mitte püüdma lihtsalt kellelegi meele järgi olema.

Põhja-Korea korraldas meediakampaania ründedroonide kasutuselevõtu kohta armees. Reutersi vahendusel saame teada, et Põhja-Korea juht Kim isiklikult osales droonide katsetusel ja andis käsu nende massiliseks tootmiseks. Tegemist on esmajärjekorras infokampaaniaga, mille eesmärk on kasvatada oma heidutust piirkonnas, kui samal ajal viiakse oma vägesid ja relvastust Venemaale Ukraina vastu sõtta.

Üldiselt seostatakse droonide kiirenenud arendust Põhja-Korea ja Venemaa intensiivistunud sõjalise koostööga. Teisalt võib eeldada, et Põhja-Korea arendaks taolist võimekust ka ise. Eeldada võib õhuprovokatsioonide sagenemist Lõuna-Korea suunal, et testida vastaspoole õhukaitse ning reageerimise võimekust.

USA, Jaapan ja Korea Vabariik taunisid ühisavaldusega Põhja-Korea sõjalist osalemist Venemaa Ukraina-vastases agressioonis. Kiievisse saabus visiidile Jaapani välisminister. Näis, kas lähiajal selgub ka midagi konkreetsemat Ukraina toetamise kohta Põhja-Korea tegevuse vastukaaluks.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et õhukaitse on 34 drooni hävitanud Venemaa territooriumil, valdavalt Ukraina põhjapiiri äärsete oblastite aladel. Venemaa sotsiaalmeedias on teateid ühe naftatoodete hoidla ründamisest droonidega Kaluuga oblastis.

Venemaa jätkas Iraani droonide rünnakuid, kuid viimastel päevadel on rünnakutes osalevate droonide arv vähenenud rohkem kui poole võrra. Venemaa jaoks näib praegu olevat oluline, et igaöine õhurünnak toimuks Kiievis, Zaporižžijas, Harkivis ja Odessas.

Rinnetel suurenes Vene armee rünnakute arv uuesti eelmiste nädalate keskmisele tasemele. Tulenevalt ebasoodsamast ilmastikust on vähenenud Vene armee lennuväe tegevuse aktiivsus.

• Kurski oblastis jätkuvad väga intensiivsed lahingud. On teateid mõlema poole vägede positsioonide parandamisest. Ründavaks pooleks on siiski Vene armee, kuid nad ei ole suutnud otsustavat edu saavutada.
• Harkivi suunal on Vene armee rünnakute aktiivsus püsinud viimasel nädala jooksul veidi suurem kui eelneva kahe kuu vältel tavapäraselt. Lahingud olukorras muutusi ei ole kaasa toonud.
• Kupjanski ja Lõmani linnade suunal oli Vene armee pealetungi aktiivsus suur, aga tulemusi rünnakud ei toonud. Siverski suunal on Vene armee rünnakud madala intensiivsusega.
• Bahmuti piirkonnas toimusid vähemintensiivsed positsioonilahingud. Linnalahingud Toretskes jätkusid suuremate muutusteta olukorras.
• Pokrovske suunal ei ole Vene armee pealetungi intensiivsus vähenenud. Eilsest puuduvad kindlad teated Vene üksuste edasiliikumise kohta. Donetskist edela suunas ei ole rünnakute tempo samuti aeglustunud. Võrreldes septembri ja oktoobriga on Vene armee viimastel nädalatel pidevalt rünnakutes kasutanud soomusüksuseid, mis viitab soovile saavutada kiiremini läbimurre. Ukrainlased on loovutanud kohati positsioone, kuid tervikuna on kaitse pidanud.
• Lõunarindel olid Vene üksused passiivsed. Lahingud Dnepri suudmealadel kestavad tavapärase intensiivsusega.

SBU tabas eriüksuste struktuuris tegutsenud «muti» ehk Venemaa kasuks töötanud alampolkovniku (kolonelleitnant) aukraadis agendi. Tegemist on niinimetatud külmutatud (uinunud) agendi kaasusega. SBU teatel aktiveeriti kaastöötaja 2024. aasta kevadel, kuid isik oli värvatud kindlasti enne täiemahulise pealetungi algust.

Värbamine oli toimunud agendi Venemaal elavate sugulaste kaudu, kellega ta hoidis pidevat sidet. Agent pidi edastama infot Venemaa tagalas korraldatavate Ukraina erioperatsioonide kohta. Tõenäoliselt, tulenevalt tema ametikohast, olevat ta peamiselt edastanud infot Ukraina lõunaosas ja Krimmis toimuvate operatsioonide kohta.