JUHTKIRI ⟩ Au Ukrainale, au kangelastele!

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Ukrainlased on Venemaal nina veriseks löönud.
• Agressorit saab peatada relvaga.
• Ukraina ei tohi hakata läänt süüdistama.

Teisipäeval, 19. novembril jõuab kätte Ukraina sõja 1000. päev. See on väga pikk aeg. Enamik viimase kahe sajandi sõdadest on kestnud vähem kui 120 päeva. Näiteks kestis soomlaste Talvesõda 105 päeva.

Aga Talvesõjale järgnes teatavasti Jätkusõda, mis kestis 1183 päeva, ja siit tulebki otsida põhjust, miks ukrainlased nii kangekaelselt edasi sõdivad. Lühike sõda ja maade loovutamine ei toonud pikka rahu soomlastele ja ei oleks toonud ka ukrainlastele. Ajaloo õppetund ütleb ühemõtteliselt, et kallaletungijal tuleb nägu kõvasti veriseks peksta, et ta sind pikemaks ajaks rahule jätaks.

Just seda ongi Ukraina teinud. Ükskõik, kuidas see sõda ka ei lõppeks, ei ole ükski pingutus ega ükski ohver olnud ilmaasjata. Võib koostada terve nimekirja asjadest, mida ei oleks olnud, kui sõda oleks saanud läbi juba 100 päevaga.

Ei oleks olnud Venemaa mobilisatsiooni ja sadade tuhandete noorte meeste Venemaalt põgenemist. Ei oleks olnud Venemaa Musta mere laevastiku katastroofilisi kaotusi, mis sundis laevu Krimmist ära viima. Ei oleks olnud üle poole miljoni ulatuvaid Venemaa inimkaotusi ja ei oleks inimkaotuste survet majandusele, mis on tekitanud terava tööjõupuuduse ja tõstnud Venemaa intressimäärad 21 protsendini. Eks katsuge sellise intressiga investeerida ja ettevõtteid vee peal hoida.

Ajaloo õppetund ütleb ühemõtteliselt, et kallaletungijal tuleb nägu kõvasti veriseks peksta, et ta sind pikemaks ajaks rahule jätaks.

Kõik see tähendab, et Venemaa on sinikaid täis. Jah, Ukraina on veelgi rohkem pihta saanud, kuid ta ei ole pikali löödud ja annab jätkuvalt valusasti vastu.

Meie tänases lehes on Jaanus Piirsalu intervjuu Ukraina lenduriga, kes räägib sellest, kuidas sündis legend Viirastuse-nimelisest Ukraina superpiloodist. Tuleb välja, et sellenimelist pilooti ei ole, kuid oli mitmeid Ukraina lendureid, kes sõja alguses vastupanu jätkasid, raskest olukorrast hoolimata.

Ülbelt Ukraina kohal lendavad Vene lennukeid kukutati järjest alla ja koos sellega varises kokku ka Venemaa kaitseministeeriumi vale, et Ukraina õhutõrje ja lennukid on kõik hävitatud. Praegu ei lenda Ukraina kohal enam ükski Vene lennuk.

Sealsamas kõrval on teine intervjuu ukraina ajaloolase Jaroslav Hrõtsakiga, kes ütleb ausalt, et ukrainlased on leppimas Krimmi ja Donbassi kaotusega ning võitlevad depressiooniga. Tema nõuandeid tasub lugeda kõigil neil, kes Eestis olles sõjauudistest masendusse langevad.

Kõige ohtlikum nii Ukraina juhtidele kui ka Ukraina tulevikule on see, kui nad hakkavad süüdistama läänt, et see ei juhi rakette Kremli kohale ja ei võta Ukraina õhukaitset oma õlgadele.

Paraku on valikuid ainult kaks. Kolmandat teed ei ole, kolmas tee viib kolmandasse maailma. Eesti ja teised demokraatlikud riigid seisavad kindlalt ka edaspidi Ukraina kõrval, nii heas kui ka halvas. Me ei tohi väsida, Ukrainas sõditakse ka meie sõda.