AK KIRJANDUSKOOL ⟩ Selges eesti keeles

Jüri Üdi «Selges eesti keeles» (1974) Foto: Raamatukoi

Juhan Viidingu luulest ja 1974. aastal ilmunud kogust «Selges eesti keeles» kirjutab kirjandusteadlane ja emeriitprofessor Rein Veidemann.

50 aastat tagasi Jüri Üdi varjunime all ilmunud Juhan Viidingu kolmanda iseseisva (debüüt oli 1971. aastal nelja mehe, Joel Sanga, Jüri Üdi, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme ühises luulevihikus «Närvitrükk») luulekogu pealkiri «Selges eesti keeles» kõlab täna otsekui manifest. Ajendiks kogu koolihariduse üleminek eesti keelele (lõpuks ometi!) ja samas süvenev hirm eesti keele staatuse pärast avalikus ruumis. Eks luule ongi põhiline kirjandusliik, kus rahvas oma keelt taasloob ja rikastab. Sest luule on keele eriliseks avaldiseks vormunud tunde (resp. hinge) ja mõtte sümbioos. Luule on keele kujundamine.

Üdi/Viiding on lisanud luulekogu pealkirjale märkuse, et tõlkimisel teistesse keeltesse tuleks pealkirjas vahetada tõlkekeele nimetust (niisiis: selges soome, vene, saksa vm keeles). Eraldi raamatutena leiame Viidingu loomingut soome, vene ja tšehhi keeles. Aga need pole kogu «Selges eesti keeles» tõlked. 1988. aastal Soomes ilmunud «Julkaistavaksi Suomen tasavallassa. Runoja («Avaldamiseks Soome Vabariigis. Luuletusi») võiks siiski viidata sellele, et (soome) keel on esmane ka tõlgete puhul.