On kuulda, et Kohtla-Järve slaavi põhikoolis kiusatakse eesti õpetajaid. Väga märgiline on linnapea Henri Kaselo vastus. «Nagu te teate, siis paljud koolijuhid on ka linnavolikogu liikmed. Ka antud kooli puhul on direktor linnavolikogu liikmena ülemuseks ka mulle ehk linnapeale. [---] Siin on tõsine huvide konflikt ja peame olema ettevaatlikud.»
Muidugi peab Kaselo – kes kuulub samuti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda – olema ettevaatlik. Vastasel korral näitab slaavi põhikooli direktor Svetlana Vladimirova koos mõttekaaslastega talle Riia linna. Võib-olla võetakse ta isegi maha. Loomulikult tuleb kuuletuda parteilisele distsipliinile ja tõenäoliselt arvestada kõrgemal positsioonil oleva Odinetsi näpunäidetega.
Seega pole õpetajatel linnavalitsusest praegusel juhul abi. Kui keegi tõemeeli arvab või väidab vastupidist, on tegemist naiivse inimesega, kes ei tea, kuidas Kohtla-Järvel asjad käivad. Soovi korral võib täpsustusi küsida eelmiselt linnapealt Virve Linderilt, kes valitses anomaalse nähtusena üle kivide ja kändude kaks aastat keset Korbe, Ossipenkosid ja Odinetse.
Niisiis, mis eestikeelsele õppele üleminekust me räägime? Meenutame, et nõukogude kultuur pidi olema sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik. Kohtla-Järve slaavi põhikooli eestikeelsele õppele üleminek kipub olema sisult suurvenelik ja üksnes vormilt более-менее eestikeelne.
Kas tõesti peavad eestlased vabas Eestis elama sellises hirmus, häbistamises, kiusus, nagu on kuulda Kohtla-Järvelt?
Nõukoguliku kooli üheks osaks oli teadupärast ka autoritaarne juhtimisstiil, mis kulges püramiidina direktorist ja õppealajuhatajast õpetajate ning sealt õpilasteni. Kaardikepiga peksmine ja kriidiga loopimine kuulus asja juurde. Seda enam teha ei julgeta, kuid õpetajate juttu kuulates paistab, et mentaalne kruvide keeramine käib edasi.
Kohtla-Järve slaavi põhikoolis veel tööd jätkavad eesti õpetajad meedias oma nimega sõna võtta ei julge, sest kardavad veel suuremat tagakiusamist. Postimees on nende muredega siiski kursis. Siinkohal ühineme küsimusega: kas tõesti peavad eestlased vabas Eestis elama sellises hirmus, häbistamises, kiusus?
Postimees arvab, et ei pea. Lahendus on võtta võim nendelt, kellel pole õigustust seda evida. See tähendab võtta valimisõigus kohalikel valimistel Vene Föderatsiooni kodanikelt. Siis oleks avatud tee Kohtla-Järve Augeiase tallide puhastamiseks, normaalse linnavõimu tekkeks ja eestikeelsele haridusele üleminekuks.