Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Võim tuleb tagasi võtta (19)

Copy
Urmas Nemvalts joonistab.
Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.
  • Kohtla-Järvel kiusatakse eesti õpetajaid.
  • Kohtla-Järve linnavalitsus õpetajaid ei aita.
  • Lahenduseks on võtta võim neilt, kellele see ei tohi kuuluda.

Postimees kirjutab järjekordsest näitest, miks Venemaa kodanikelt tuleb kohalikel valimistel valimisõigus ära võtta. Pole vist vaja väga imestada, et see tuleb Kohtla-Järvelt, linnast, mis on alates vastava valimisõiguse andmisest silma paistnud eestivaenuliku ja ka korruptiivse munitsipaalpoliitikaga. Omal ajal viljeles seda Keskerakond, praegu on jäme ots läinud vähem või rohkem varjatud moel sotsiaaldemokraatide kätte, kelle liige Eduard Odinets on Kohtla-Järve volikogu esimees.

On kuulda, et Kohtla-Järve slaavi põhikoolis kiusatakse eesti õpetajaid. Väga märgiline on linnapea Henri Kaselo vastus. «Nagu te teate, siis paljud koolijuhid on ka linnavolikogu liikmed. Ka antud kooli puhul on direktor linnavolikogu liikmena ülemuseks ka mulle ehk linnapeale. [---] Siin on tõsine huvide konflikt ja peame olema ettevaatlikud.»

Muidugi peab Kaselo – kes kuulub samuti Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda – olema ettevaatlik. Vastasel korral näitab slaavi põhikooli direktor Svetlana Vladimirova koos mõttekaaslastega talle Riia linna. Võib-olla võetakse ta isegi maha. Loomulikult tuleb kuuletuda parteilisele distsipliinile ja tõenäoliselt arvestada kõrgemal positsioonil oleva Odinetsi näpunäidetega.

Seega pole õpetajatel linnavalitsusest praegusel juhul abi. Kui keegi tõemeeli arvab või väidab vastupidist, on tegemist naiivse inimesega, kes ei tea, kuidas Kohtla-Järvel asjad käivad. Soovi korral võib täpsustusi küsida eelmiselt linnapealt Virve Linderilt, kes valitses anomaalse nähtusena üle kivide ja kändude kaks aastat keset Korbe, Ossipenkosid ja Odinetse.

Niisiis, mis eestikeelsele õppele üleminekust me räägime? Meenutame, et nõukogude kultuur pidi olema sisult sotsialistlik ja vormilt rahvuslik. Kohtla-Järve slaavi põhikooli eestikeelsele õppele üleminek kipub olema sisult suurvenelik ja üksnes vormilt более-менее eestikeelne.

Kas tõesti peavad eestlased vabas Eestis elama sellises hirmus, häbistamises, kiusus, nagu on kuulda Kohtla-Järvelt?

Nõukoguliku kooli üheks osaks oli teadupärast ka autoritaarne juhtimisstiil, mis kulges püramiidina direktorist ja õppealajuhatajast õpetajate ning sealt õpilasteni. Kaardikepiga peksmine ja kriidiga loopimine kuulus asja juurde. Seda enam teha ei julgeta, kuid õpetajate juttu kuulates paistab, et mentaalne kruvide keeramine käib edasi.

Kohtla-Järve slaavi põhikoolis veel tööd jätkavad eesti õpetajad meedias oma nimega sõna võtta ei julge, sest kardavad veel suuremat tagakiusamist. Postimees on nende muredega siiski kursis. Siinkohal ühineme küsimusega: kas tõesti peavad eestlased vabas Eestis elama sellises hirmus, häbistamises, kiusus?

Postimees arvab, et ei pea. Lahendus on võtta võim nendelt, kellel pole õigustust seda evida. See tähendab võtta valimisõigus kohalikel valimistel Vene Föderatsiooni kodanikelt. Siis oleks avatud tee Kohtla-Järve Augeiase tallide puhastamiseks, normaalse linnavõimu tekkeks ja eestikeelsele haridusele üleminekuks.

Tagasi üles