TÕNIS VÄRNIK ⟩ Ehitagem siiski uus ooperimaja

Rahvusooper Estonia juurdeehitise kolmest mahueskiisist suurim ehk L-variant, mille teostumine lahendaks kõik ruumiprobleemid. Foto: Rahvusooper Estonia

Arutelu teemal, kas uus ooperimaja või Estonia juurdeehitus ei näi veel niipea lõplikku lahendust leidvat. Nagu juba pealkirjast näha, kuulun sellesse parteisse, mis pooldab uue ooperiteatri ehitamist. Alljärgnevalt üht-teist selle variandi poolt ja teise vastu, kirjutab pensionär ja vabakutseline tõlkija Tõnis Värnik.

Seni olen näinud ainult Tõnis Lukast muretsemas selle pärast, mida Estonia lauljad, baleriinid ja teised töötajad teevad sel ajal, kui nende senise maja ümberehitus käib. Kahtlemata võtab see aastaid ja ma kipun küll arvama, et väga paljud nende hulgast otsivad võimalust leida tööd mujalt. Vägagi tõenäoliselt leiab nii mõnigi silmapaistvamatest tegijatest töö välismaal. Osa saab arvatavasti rakendust Vanemuises, aga kindlasti pole vähe ka neid, kes on sunnitud leppima mingi muu tööga. Kui ümberehitus valmis, on neid, kes tulevad tagasi, aga kindlasti leidub ka neid, kes on meie muusikateatrile kadunud.

Ümberehitusel on teinegi ebameeldiv tahk ja seda publiku seisukohalt. Siin räägin juba enda nimel, sest tahaksin käia ooperis ka ajal, kui Estonia on ümberehituseks suletud. Ainsad mingil määral kõne alla tulevad võimalused on sõita kas Tartusse, Helsingisse või Riiga, aga olen üpris veendunud, et kaugeltki mitte iga ooperisõber niisugust teekonda ette ei võta, läheb see ju lisaks olulisele ajakulule ka märgatavalt kallimaks: edasi-tagasi sõit, samuti tuleb leida vähemalt üks ööbimisvõimalus. Aga ma tahan tõesti vahel ooperit vaatamas-kuulamas käia.