Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

JUHTKIRI Üks kõigi, kõik ühe eest! (2)

Copy
Päeva karikatuur.
Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts
  • Epeenaiskond tegi võimsa tulemuse ilma peatreenerita.
  • Peatreener oleks tulnud välja vahetada varem.
  • Kui on olemas võimsad tipud, pole midagi võimatut.

Postimees võtab mütsi maha meie epeenaiskonna ees: Nelli Differt, Irina Embrich, Julia Beljajeva ja Katrina Lehis olid ootamatult võimsad, võites Fujairahis MK-etapi. Seda tehes polnud naiskonnal kaasas peatreenerit. Nad analüüsisid olukorda ise, leppisid strateegias kokku ning Irina Embrich kehastus mängivaks treeneriks ja tegeles paberimajandusega.

See on ootamatult võimas tulemus! Pole midagi parata, meenub 1994. aasta august, kui Boriss Jeltsin oli visiidil Saksamaal ning haaras vastuvõtva sõjaväeorkestri juhatajalt taktikepi. Muidugi ei teadnud Jeltsin juhatamisest tuhkagi. Kuid orkester mängis suurepäraselt.

Me ei taha siinkohal võrrelda endist koondise treenerit Kaido Kaabermad Jeltsiniga. Küll aga näeme seda, et nii nagu suurepärane orkester suudab mängida dirigendita, suudab suurepärane meeskond võistelda peatreenerita – ning võita!

Meenutame veidi ajalugu. 2014–2021 võitis naiskond kuus tiitlivõistluste medalit (sh olümpiakulla, MM-kulla ja EM-kulla). Paraku pärast Tokyo olümpiat võistles naiskond Kaaberma juhtimisel ebaõnnestunult. Nad osalesid viiel tiitlivõistlustel, 2023 EMil jõuti veerandfinaali, teistel kordadel isegi mitte kaheksa parema sekka.

Nagu ütlevad juudid, kellelt on meil alati õppida: üks kord juhtub, kaks korda on juhus, kuid kolmandal korral tuleb juht välja vahetada. Midagi jäi Kaabermal siiski vajaka. Vehklemisliit oleks võinud pingeid maandada ja peatreeneri välja vahetada, aga selle asemel anti hagu juurde ja tegeldi Lehise personaalküsimusega. Näiteks tänavu juunis jäeti ta EM-koondisest suisa välja. Ka vehklemisliidu juhtkond oleks pidanud tegelema oma sisekaemusega.

Oma ala profid suudavad end tõestada, kui neile üksnes võimalus anda. Ükskõik, millisest eluvaldkonnast me ei räägi.

Kuid nagu ütlesid vahvad musketärid (kes muide olid samuti vehklemises väga head): üks kõigi, kõik ühe eest! Kui on olemas võimsad tipud, kui on olemas toimiv meeskond (antud juhul naiskond), siis ei ole midagi võimatut. Ja seda on meie epeenaiskond praegu vaieldamatult tõestanud.

Peatreeneri oleks võinud välja vahetada juba varem. Igatahes lõppes Kaaberma leping suvel. Sügisel kuulutati välja konkurss, kuhu paraku ei laekunud ühtegi avaldust, sest peatreeneri rolli suhtes valitses ebaselgus.

Niisuguses olukorras ei jäänudki naiskonnal teist võimalust, kui epeed enda kätte võtta. Ning nad on olukorrast välja tulnud auga. Ja see on näide, mida võib laiendada terve Eesti erinevatele valdkondadele. Ka parimaid tegijad võib tülide ja jauramisega tasalülitada ning neilt ei tulegi lõpuks arvestatavat saavutust. Avalikkus võibki mõelda, et nad polnud millekski võimelised.

Kuid see pole tõsi! Oma ala profid suudavad end tõestada, kui neile üksnes võimalus anda. Ükskõik, millisest eluvaldkonnast me ei räägi. Paraku näeme sageli pilti, kus üks mees kaevab kraavis labidaga ning kolm arvustavad seda kõrvalt. Proovige ise nõnda tööd teha, varem või hiljem tekib tahtmine labidas nurka visata.

On hea, et naiskond epeesid nurka ei visanud. Palju õnne!

Tagasi üles