JUHTKIRI ⟩ Isadest positiivselt ja valehäbita

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Isakuju on lapsele oluline.
• Lapsele on parim kasvada mõlema vanemaga.
• Isapuhkuse sagedasem kasutamine on teretulnud.

Taas on kätte jõudmas isadepäev. Muidugi öeldakse hulgaliselt ilusaid sõnu ja austatakse isasid, kuid kuidas me mõtleme isadele kogu ülejäänud aasta?

Viimasel ajal keerleb perekonna teemadest rääkides jutt üha enam emade ümber. Muidugi on nad meie elus olulised! Kuid isade roll pole peres sugugi vähemtähtis, ehkki tundub, et neid peetakse vaikimisi pigem taustategijateks. Ometigi tuleb mõista, et isad on samavõrra olulised. Turvalist perekonda ja lapse täisväärtuslikku kasvamist ei saa olla nendeta.

Isakuju, kes õpetab karmis elus hakkamasaamist, enda eest seismist, kuid ka teiste austamist, on väga-väga oluline. Kuna enamik õpetajaid, psühholooge ja sotsiaaltöötajaid on naised, siis kipub mehelik eeskuju laste elus jääma haruldasemaks, kui see võiks olla. Lisame siia tähelepaneku, et lahutuste korral kipuvad kohtud hooldusõiguse ikka emadele andma ning küllap võib nii juba mõista probleemi olemust. (Laste hooldusõigusvaidlused kohtutes on omaette traagiline teema; lastel on vaja mõistlikku suhtlust mõlema vanemaga, kuid see teadmine ei muuda olematuks isade nõrgemat positsiooni perevaidlustes.)

Kindlasti astub esile häälekaid vastuvaidlejaid ja neidki, kes ütlevad, et ka samasoolistes peredes võivad kasvada täisväärtuslikud lapsed, või neid, kelle meelest meeste iganenud patriarhaalne-repressiivne roll peabki kaduma.

Esimestele võib öelda, et on erandeid, mis kinnitavad reeglit. Ja teiste käest võib küsida, millest nad täpsemalt räägivad ning kes peaks siis isasid asendama? Nagu juba öeldud, on lastel vaja mõlemat vanemat. Aga täna on see hetk, kui meil on võimalus valehäbita rääkida kõigest positiivsest, mis on seotud isadega.

Ühiskond peab väärtustama isasid, kes ei karda võtta vastutust, kes pingutavad nii tööl kui kodus, kuid peavad ennekõike oluliseks veeta rohkem aega oma lastega.

Uuringutest on teada, et meestel on keerulisem luua sotsiaalseid suhteid, nende turvavõrgustik on väiksem ning nad võivad kergemini langeda pahede küüsi, püüda lihtsamini põgeneda keerulisest reaalsusest. Seda enam tuleb ühiskonnas väärtustada neid mehi, neid isasid, kes ei karda võtta vastutust, kes pingutavad nii tööl kui ka kodus, kuid peavad ennekõike oluliseks veeta rohkem aega oma lastega.

On väga tore, et üha rohkem on neid mehi, kes võtavad isapuhkust. Lastega kodus toimetamine ei peaks tähendama siiski automaatselt seda, et nad on kõigis tegevustes pelgalt ema aseaineks. Nõudepesemine või koristamine ei tule kahjuks kellelegi. Kuid seda saab teha üsna mõnusal mehelikul moel.

Mida see tähendab? Eeskätt tähendab see nõudlikkust enese ja nõude vastu – ja piiride kehtestamise oskust, kui nad nõuavad väikese koristava liigutuse tegemist lasteltki. Kõike pole vaja ja ei tohigi nende eest ära teha. Kes võiks olla paremad kui isad selles rollis, kus õpetatakse mugavustsooni vältimist, mille ainus vili saaks olla mandumine ning ootus, et keegi kusagilt tuleb ja teeb meie eest ära ebamugavad toimetused ning otsustab kõik otsused.

Head isadepäeva!