Saksa liidukantsler, sotsiaaldemokraat Olaf Scholz vallandas kolmapäeval oma valitsuse rahandusministri, liberaali Christian Lindneri, sest ei suutnud temaga kokku leppida, kuidas Saksamaa katab üheksa miljardi euro suuruse eelarveaugu. Scholz oleks pooldanud lõdvemat eelarvedistsipliini, samas kui Lindner esindas karmimat lähenemist rahapoliitikale. Ja ehkki Scholz määras uueks rahandusministriks oma senise nõuniku Jörg Kukiese, on selge, et Saksa valitsuskoalitsioon senisel kujul ei jätka.
On arusaadav, et Saksamaa on osalt ise end eelarveraskustesse mänginud, sest pärast täiemahulise Ukraina sõja puhkemist on Saksamaa pidanud drastiliselt vähendama oma sõltuvust odavast Vene gaasist. Just panus Vene gaasile võimaldas Saksamaa majandusel õitseda, kuid samal ajal süvendas see Berliini sõltuvust Moskvast. Nüüd on kätte jõudnud tõehetk.
Küsimus ongi, kuidas edasi. Saksa suurima opositsioonipartei CDU juht ja nende kantslerikandidaat Friedrich Merz on juba üles kutsunud korraldama erakorralisi valimisi, ja seda kohe, mitte ootama jaanuaris usaldushääletust, nagu Scholz on ette pannud. Usaldushääletus ja valitsuse langemine tähendaks, et erakorralised valimised ei leiaks aset enne märtsi. Meenutagem ka, et korralised valimised pidid Saksamaal niikuinii toimuma järgmise aasta sügisel.
Saksamaa valitsuskriis tuleb ka ajal, mil Euroopa institutsioonid pole saanud paika uut Euroopa Komisjoni – põhimõtteliselt oleks Euroopa praegu ilma juhtideta.
Scholz keeldus erakorralisi valimisi tegemast pärast Euroopa Parlamendi valimis juunis, kui Prantsusmaa president Emmanuel Macron oli just erakorraliste valimiste teed läinud. Samal ajal on kohalikud valimised Saksa liidumaades näidanud, et edukad on olnud need parteid, kes pole soovinud Ukrainat abistada ja kes on rääkinud Ukrainas rahuni jõudmisest Ukrainale ebasoodsatel tingimustel. Ent peamine opositsioonipartei CDU juhib praegu ikkagi arvamusküsitlustes.