Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

AK KIRJANDUSKOOL Barbaruse sõnadega joonistatud luule

Johannes Barbarus «Geomeetriline inimene», kujundanud Jaan Vahtra.
Johannes Barbarus «Geomeetriline inimene», kujundanud Jaan Vahtra. Foto: Antikvariaat

Sada aastat tagasi oli eesti luules kõvasti rohkem eksperimentaalsust ja mängulusti kui tänapäeval, kirjutab kirjandusteadlane ja õppejõud Ave Mattheus.

Katsetati impressionismi, futurismi, ekspressionismi, konstruktivismi ja mille kõigega veel. Nooreestlaste püüe eestlased Euroopasse viia oli õnnestunud ja toonases eesti kultuuris olid olemas paljud lääneliku modernistliku kirjanduse ja kunsti suundumused.

Aktiivselt lõi eesti luule uuendamises kaasa Johannes Barbarus, kodanikunimega Vares (1890–1946), kes oli Pärnu gümnaasiumist kaasa saanud tugeva frankofoonia huvi, mida süvendasid hiljem, 1920. aastatel, rohked välisreisid prantsuskeelsetesse Lääne-Euroopa riikidesse ja mujale.

Tagasi üles