MATTIAS JÕESAAR ⟩ Peatuda enne, kui on hilja? Soolise võrdsuse unelm on mõranemas

Eestis hakkas soolise võrdõiguslikkuse seadus kehtima 2004. aastal, mis seadis riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele kohustuse süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendada soolist võrdõiguslikkust. Foto: Stefan Boness / Ipon / imago / Scanpix

Nii nagu ülejäänud läänemaailmas, on Eestis viimase paarikümne aasta jooksul märkimisväärne hulk raha ja aega pandud soolise võrdsuse saavutamisse. Ometi haigutab meeste ja naiste vahel endiselt hariduslõhe, taastootes soolist segregatsiooni. Väärtuslõhe kipub hoopiski süvenema. On aeg soolise võrdsuse saavutamise meetodid kriitilise pilguga üle vaadata, kirjutab poliitikavaatleja Mattias Jõesaar.

Noorte meeste ja naiste väärtushinnangute süvenev lahknemine on probleem kõikjal arenenud maailmas, samuti Eestis. Probleemile on tähelepanu juhtinud mõjukad väljaanded, nagu The Economist (14.03.2024). Paradoksaalsel kombel pole arenenud maailmas ilmselt varem iial nii palju soolise võrdsuse teemaga tegeletud kui viimase paarikümne aasta jooksul.

Eestis hakkas soolise võrdõiguslikkuse seadus kehtima 2004. aastal, mis seadis riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustele kohustuse süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendada soolist võrdõiguslikkust.