Trumpi valimine on pälvinud Eestis ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias erinevaid kommentaare, millest mõned on olnud väga kriitilised. Postimehe arvates ei ole meie asi kritiseerida ameeriklaste eelistust. Trump ei ole enam tundmatu suurus: ta on olnud üks ametiaeg president ning ameeriklased teavad, keda nad on valinud.
Eesti asi on teha ära vajalik kodutöö, et olla jätkuvalt ühel lainel meie väga olulise liitlase, Ameerika Ühendriikidega. Osa meie kodutööst on õnneks tehtud, osa vajab veel tegemist.
Donald Trump on öelnud otsekoheselt, et USA kaitseb neid, kes ka ise enda kaitsmisesse panustavad. Ilmselt ei tekita see sõnum praegu suurt entusiasmi Saksamaal või Hollandis, kes on aastaid oma kaitse-eelarves märkimisväärselt koonerdanud. Eesti seevastu on pidanud oluliseks suurendada kaitsekulutusi, mistõttu oleme NATO riikide seas enimpanustavate riikide hulgas, mida Trump on ka positiivselt kommenteerinud.
Seda näidet võib Trumpi mõttemaailmale laiendada. Trump sündis viielapselise pere kolmanda lapsena, tundmata küll vähimatki puudust Saksa päritolu isa, ettevõtja Fred Trumpi pojana. Kuid vanemad saatsid mässumeelse Trumpi peale algkooli New York Military Academy kadetiks, kus ta taasavastas distsipliini ja kujunes üheks silmapaistvaimaks sõjakooli lõpetajaks. Peale lõpetamist kaalus Trump, kas õppida ehk kinematograafiat, ent otsustas lõpuks Philadelphia Whartoni ärikooli kasuks. «Filmibisnis polnud nõnda hea kui kinnisvarabisnis,» kommenteeris ta seda ise hiljem.
Peame paremini mõistma Ameerika rahvuslikke huve ning püüdma enda omasid nendega sobitada.