Sulev Mäeltsemees: Suur-Saue valla ühinevad osapooled oleksid samas suurusjärgus

Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Sulev Mäeltsemees Foto: Toomas Huik

Tallinna Tehnikaülikooli sotsiaalteaduskonna dekaan professor Sulev Mäeltsemees rõhutab, et Saue vallajuhtide ettepaneku järgi ühinema peaksid omavalitsused oleksid suuruselt samas suurusjärgus.

Harju maakonnas on võimalikud haldusterritoriaalsed ümberkorraldused väga keerulised. Teadagi on peamiseks põhjuseks pealinna eriti suur mõju. Seetõttu on tunnustust vääriv igasugune kohapealne algatus, mis on aktiviseerunud eriti Lääne-Harjumaal. Meenutagem eelmise aasta sügisel meediassegi jõudnud ettepanekut Keila, Padise ja Vasalemma valla ning Keila ja Paldiski linna ühinemiseks.

Ettepaneku Saue valla ja linna ning Harku ja Saku valla ühinemiseks loogilisust kinnitab asjaolu, et see kattub täpselt territooriumiga, mis kinnitati 27. oktoobril 2004 valitsuse määrusega «Kohaliku omavalitsuse üksuste loetelu ühinemispiirkondade kaupa». Oluline on rõhutada, et nimetatud määrusega kinnitati ühinemispiirkonnad üleriigiliselt. See tähendab, et arvestati ka ühinemispiirkonnast välja jäävate naabrite perspektiividega. Muidugi kui realiseeruksid mõlemad eeltoodud ühinemisettepanekud, siis tõusetub Lääne-Harjumaa seisukohalt küsimus – mis saab 1993. aastal teineteisest lahku läinud Kernu ja Nissi vallast? Aga see küsimus pole antud juhul oluline.

Võimalik uus Suur-Saue vald (nimetagem teda ettepaneku tegijate järgi niiviisi, kuigi kindlasti nime teemal saavad olema vaidlused) oleks rahvaarvult (ligi 38 000 inimest) Eesti suurim. Vabatahtlike ühinemiste puhul on üks oluline kriteerium ühinevate üksuste omavaheline proportsioon – rahvaarvu, eelarve, laenukoormuse jms näitajate osas. Ettepaneku esitajad on hinnatavalt tegelenud ühinemispiirkonda jäävate seniste omavalitsusüksuste finantsanalüüsiga.

Rahvaarvult oleksid ühinevad osapooled enam-vähem samas suurusjärgus. Teistest mõnevõrra suurem oleks Harku vald (2012. aastal 12 800 inimest), kuid teiste rahvaarv on vahemikus 6000-10 000 inimest. See on eelduseks, et tulevases suurvalla volikogus saaks senistel iseseisvatel omavalitsusüksustel olema enam-vähem võrdne esindatus, mis tagab kohalike huvide kaitstuse.