MIHKEL KUNNUS ⟩ Ulmekirjanduse koht peaks olema ikka raamatu-, mitte riigikogus

Rohepööratud naftaplatvorm on tõesti kaunis, kuid paraku on see pigem ambitsioonikas unenägu kui realistlik plaan. Illustratsioon: Commando Jugendstil/Wikimedia Commons

Ulmekirjanduse ja riiklike visioonide piirjooned on ebameeldivalt hägustunud ning kohati on rollid lausa vahetuses, leiab toimetaja Mihkel Kunnus.

Ettevõtja Indrek Neivelt tegi 24. oktoobril sotsiaalmeedias postituse, mis algas kirjeldusega Eesti rekordmadalast sündimusest ja kõrvutas seda siis sellega, mida riik praegu kestlikkuse nime all teeb:

«Samal ajal oleme me «kestlikkuse» nimel öelnud, et 2030 peame me taastuvat elektrit tootma sama palju, kui me tarbime. Sellega saab maailmas hakkama vaid seitse riiki ja neil riikidel on selleks hoopis teised looduslikud eeldused. Aga meie riigikogu on võtnud vastu seaduse, et peab 100%. Mis sellest, et Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks 42,5%. Aga meie oleme ju «kestlikkuse» poolest eeskujuks teistele riikidele. «Planeet tuleb päästa» ja «Ambitsiooni peab olema». Nii öeldakse võimukoridorides.