JUHTKIRI ⟩ Üks president korraga

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts.

• Eesti peab läbi saama igasuguse USA presidendiga.
• USA presidendivalimiste kampaania on olnud väga vastanduv.
• Valimiskampaania üha meediastub.

Lõpule on jõudmas järjekorras 60. presidendivalimised Ameerika Ühendriikides ning tõenäoliselt juba kolmapäeval kuuleme, kes on osutunud võidukaks. Aga võib ka juhtuda, et kohe ei kuulegi: seekordsed valimised on erakordselt tasavägised ning otsustav sõna on öelda mõnedel kaalukeeleosariikidel.

Kampaania on olnud väga äge. Ehkki Eesti on Ameerika otsesest meediaruumist väljas, jäävad meiegi mällu olulisemad hetked: Joe Bideni ja Donald Trumpi teledebatt, verise kõrvaga Trump ja teda ümbritsevad turvamehed, Trump  McDonald’sis inimestele hamburgereid jagamas, Kamala Harrise esimene ülesastumine presidendikandidaadina sportlaste keskel.

Juba sadakond aastat, raadio tulekust saadik on poliitkampaaniad olnud väga meediakesksed. Nüüd on raadiole ja televisioonile lisandunud sotsiaalmeedia ning valeuudised. Tehisintellekti abiga on võimalik panna kandidaate videos ütlema ja tegema asju, mida nad pole tegelikult öelnud ega teinud. Esialgu on tulemus veel rohmakavõitu, kuid võltsingute kvaliteet paraneb kiiresti.

Markantne valeinfojuhtum oli mõned päevad tagasi. Sotsiaalmeedias lõi laineid Donald Trumpi väidetav kommentaar orava nimega Peanut (Maapähkel) surma kohta. New Yorgi osariigi võimud olid saanud kaebuse ja saatsid ametnikud konfiskeerima oravat, kellel oli instagramis 700 000 jälgijat. Kuna orav hammustas neist üht, pandi ta magama ning seejärel levis sotsiaalmeedias Trumpi pressiteade, kus ta justkui väitis, et osariigi võimud eesotsas oma kohutava kuberneriga on panustanud rohkem energiat ühe orava kõrvaldamiseks kui illegaalsete immigrantidega võitlemiseks, kes osariiki üle ujutavad. Asja uurinud meediakanalid ei suutnud aga tuvastada, et Trump oleks kuskil midagi sellist öelnud.

Eesti jaoks on oluline, et meie poliitikud ja diplomaadid teeksid Washingtoniga koostööd olenemata sellest, kumb kandidaat võidab.

Võib üksnes ette kujutada, millist jõupingutust on kandidaatidelt nõudnud tuuritamine mööda hiiglaslikku riiki ning vajadus pidevalt vormis olla, kuna igast väikseimastki eksimusest võib vallanduda hävitav laviin. Samal ajal tuleb visata nalja ja näidata end tõelise rahvamehe või -naisena.

Ameerika Ühendriikide majoritaarse valimissüsteemi iseärasusena, kus igast ringkonnast valitakse enim hääli saanud valijamees, jääbki enamasti sõelale kaks kandidaati ning ühtlasi toimub ühiskonnas suur polariseerumine. Selles pole iseenesest midagi uut. Ühe korra on riigi jagunemine leerideks viinud kodusõjani, praegune vihane vastandumine pole sellega kuidagi võrreldav, ehkki olukorda on võimendanud nimetatud sotsiaalmeediamanipulatsioonid.

Kuid demokraatiale on omane, et võitja ei võta kõike, ja nii on see olnud ka viimaste USA valimiste järel. Ameerika Ühendriikide demokraatia on piisavalt juurdunud ja tugev, et mitte maalida viimsepäevastsenaariumeid. Eesti jaoks on oluline, et meie poliitikud ja diplomaadid teeksid Washingtoniga koostööd olenemata sellest, kumb kandidaat võidab. Meile on USA ülioluline liitlane.