TOOMAS ALATALU ⟩ Maailm USA valimiste tulemuste ootuses

Kujukesed kandidaadid Kamala Harris ja Donald Trump. Kujude autor Genny Di Virgilio. Foto: Felice De Martino/AGF/SIPA

Rõhutan nimme valimisi, sest presidendi kõrval valitakse ju ka uus 435-liikmeline esindajatekoda ja 34 uut/vana senaatorit, kuberneridest ja osariikide tegelinskitest rääkimata, kirjutab politoloog Toomas Alatalu.

Peamine – need on valimised kümnendat aastat kestva sõja tingimustes, millest praegu uuesti võimul olev USA demokraatide valitsus (Obama-Biden) distantseeris end veel 2014.–2015. aastal, jättes tekkinud konflikti Berliini, Pariisi ja Moskva lahendada. Taas võimule pääsenult ei reageerinud Bideni valitsus 2021. aasta lõpul Ukraina palvetele tagada tema kaitse õhust. Vabariiklane Trump väidab küll, et tema ametiajal toimetas Putin kindlates piirides ja nüüd lõpetaks ta sõja päeva pealt. Paraku – kus on tagatis, et see nii ka sünnib. Pealegi alustab uus USA president valitsemist jaanuaris 2025 ja millise kursi ta valib, selgub eeldatavalt märtsis-aprillis.

Täna me teame – ja seda ka Eesti enda kogemuse põhjal –, et valimiskampaaniaaegne jutt ja meedia selgitused ei maksa midagi. Julgen lisada – see sai nii meile kui kõigile teistele selgeks tänu sõjale ja kõigile, eriti kliima ja rändekriisidele, mis paljastavad detailideni ühiskonna anatoomia. Võttes alasti ka selle, kuidas käib ühiskonna juhtimine, otsuste tegemine jmt. Sedasorti striptiis sünnib üksnes suurte sõdade ja kriiside perioodil ja tänu sellele oleme täna targemad kui kunagi varem. Ent kas ka need, kes meid juhivad?