Kadri Paas ⟩ Kuidas läheks minister Kristina Kallas vaieldamatult Eesti ajalukku?

Kadri Paas Foto: Erakogu

Samal ajal kui haridusministeerium püüab viimaks viia Eestis asuvad vene koolid üle eestikeelsele õppele, elatakse teises riiklikus büroos jätkuvalt elu, mis ei käi kuidagi kokku Eesti põhiseaduse preambuliga, kirjutab ajakirjanik Kadri Paas.

Mõni aasta tagasi kirjutas keeleameti peadirektor Ilmar Tomusk Sirbis, et riigikogu peaks kõigi seaduste juures kaaluma, kas need toetavad põhiseaduse preambulis seatud eesmärki. «Ja seda mitte ainult keele ja kultuuriga seotud seaduste puhul. Ka maksude, pensioni, transpordi, tervishoiu, regionaalpoliitika või mis tahes muu valdkonna seaduste puhul tuleks arvestada põhiseaduse preambuliga,» rõhutas Tomusk.

Sellesama pilguga peaksid oma tegevust hindama valitsus, valitsus- ja riigiasutused ning kohalikud omavalitsused. «Sellega tuleks arvestada ka riiklikes arengukavades, olgu need siis seotud keele, kultuuri või hariduse, metsanduse, transpordi, teedehoiu, riigikaitse või energiamajandusega. Preambuli prisma peaks alati käepärast olema Eesti presidendil, kelle ülesanne on kaaluda, kas üks või teine seadus on kooskõlas põhiseadusega,» lisas keeleameti juht.